Prof Brendan Simms: kui Eestit ähvardab oht ja Washington ei vasta, kellele järgmisena helistate?
Suurbritannial on alati olnud strateegilised huvid Läänemere piirkonnas. Omavaheliste suhete ajalugu tundes suudame teha paremat koostööd ja ühiselt hallata tänaste kriiside geopoliitilisi järelmeid, räägiti Cambridge’i Ülikooli, Briti Suursaatkonna ja Arenguseire Keskuse ühisel seminaril.
Cambridge’i Ülikooli rahvusvaheliste suhete ajaloo professor Brendan Simms tõi välja, et Suurbritannial on Läänemere piirkonnaga pikk ajalooline puutumus, mis algas heast majanduskoostööst Hansaliidu päevil. Sel ajal tarniti Läänemere piirkonnast enamus Briti mereväe varustusest ning mõnes toonases allikas nimetati piirkonda „Põhja Vahemeremaadeks“. See koostöö arenes edasi Briti geopoliitiliseks eesmärgiks hoida võõrvõimud Läänemere piirkonnast eemal. „Näiteks aitas Briti mereväe saabumine Tallinna alla 1919. aasta detsembris Eestil võita Vabadussõda. Kahjuks aga ei suudetud aastail 1940 ja 1945 hoida ära Eesti annekteerimist,“ rääkis ta.
Simms mõistab, et Ida-Euroopa on sajandeid olnud „vahetuskaubaks“ Venemaa ja Saksamaa suurvõimude vahel ja tunneb end ohvrina. „Samas saaks just Suurbritannia, kes seda piirkonda on alati subjekti ja mitte objektina käsitlenud, tuua muutusi,“ märkis ta. Simms piltlikustas seda erisuhet küsimusega, et kui Eestit ähvardab oht ja Washington ei vasta, kellele järgmisena helistate?
Suurbritannia suursaadik Eestis Ross Allen avaldas seminaril heameelt, et Eestist ei leia kättemaksuiha Brexiti eest ja sellest johtuvat tõrksust kahepoolse koostöö arendamisel. „Vastupidi, eestlased on väga agarad koostööd süvendama ja laiendama,“ märkis ta.
Tartu Ülikooli professor Kaarel Piirimäe tõi esile, et Ukraina sõja tulemusena oleme ilmselt ühest ajastust väljumas, kuid pole päris selge millisest. „Kas külma sõja järgsest maailmakorrast? Kindlasti mõjutab valitsev maailmakord ajalookirjutust ning peagi tuleb hulk ajalugu ümber kirjutada,“ rääkis ta.
Piirimäe leidis ka, et Lääne juhid peaksid Ida-Euroopa ees vabandama üleoleva suhtumise eest hinnangutesse Venemaalt lähtuva ohu kohta, sest seda on peetud postkommunistlikuks paranoiaks. „Lihtsalt möönmisest, et ida-eurooplastel oli õigus, ei piisa,“ rääkis Piirimäe.
Läänemere programm Cambridge’i Ülikooli Geopoliitika Keskuses keskendub Suurbritannia ja Läänemere piirkonna suhete ja koostöö uurimisele, tuues kokku teadlased ja (eru)poliitikud Suurbritanniast ning Läänemere riikidest.
Viimased uudised
-
29.10 2024Vaata järele! Seminar “Kas Eestis on süvenemas hariduslik ebavõrdsus?24. oktoobril toimus Eesti Koostöö Kogu, Arenguseire Keskuse ja Noored Kooli ühisseminar „Kas Eestis on süvenemas hariduslik ebavõrdsus?“, kus arutleti nii üldharidusliku ebavõrdsuse kui ka huviharidusliku ebavõrdsuse üle. Arenguseire Keskuse ekspert ja Eesti inimarengu aruande 2026 peatoimetaja Eneli Kindsiko esitles seminaril esmakordselt huvihariduse näitajaid, millest selgus, et enim osalevad huvihariduses jõukamate perede lapsed.