Prof Kristof De Witte: kõrgharidust tuleks rahastada nii avalikust kui erarahast

Kõrgharidust tuleks rahastada nii avalikust kui erarahast ehk õppemaksudest, sest kõrghariduse omandamisel on isiklik kasu suur, ütles Leuveni Ülikooli professor Kristof De Witte Arenguseire Keskuse veebiseminaril „Kes peaks maksma kõrghariduse arve?“. 1. veebruaril toimunud seminaril arutlesid De Witte, professor Kaire Põder (EBS) ja dotsent Triin Lauri (Tallinna Ülikool) kõrghariduse suundumuste üle.

Eestis kestvat kõrghariduse rahastamise debatti kommenteerides leidis professor Kristof De Witte, et esmalt tasub mõelda kõrgharidusest kasusaajatele – see on kasulik nii kõrgharitule endale kui ka ühiskonnale. Ta märkis, et kõrghariduse ühiskondlikku kasu kiputakse alahindama, sest sellel on väga erinevaid mõõtmed tervishoiust kuni riigi innovatsioonivõimekuseni ja seetõttu mõõtmine keeruline. Samas on ka isiklikud kasud kõrghariduse omandanule märkimisväärselt suured ja avalduvad kõrgema tööhõive määra ja töötasu näol. „Just kõrgete isiklike kasude tõttu oleks õiglane jagada kõrghariduse rahastamise koormust avaliku raha ja eraraha ehk õppemaksuna tudengitelt kogutava vahel. Samas on väga tähtis, et tudengitele oleks sel juhul toeks nii toetused kui ka laenuskeemid, mis võimaldaks tasuda õppemaksu ja katta elamiskulusid,“ märkis ta.

Kas rahastada kooli või tudengi kaudu?

Kõrgkoolide rahastamise korraldamise osas on OECD riikides järjest levinum, et üks osa avalikust rahast jagatakse kõrgkoolidele tulemuspõhiselt. See suurendab konkurentsi ja aitab kõrgkoolidel seada strateegilisi fookuseid. „Samas on tähtis, et tulemuste hindamiseks kasutatavate indikaatorite valik oleks piisavalt mitmekesine – mida kitsam on valitud indikaatorite ring, seda ebatõhusam on tulemusrahastamise süsteem, sest kõrgkoolid keskenduvad vaid nende üksikute sihttasemete täitmisele ja teevad seda näiteks kõrghariduse kvaliteedi arvelt,“ märkis ta.

Üheks kõrgkoolide rahastamise vähem levinud instrumendiks on turupõhine alternatiiv ehk ülikooli asemel toimub rahastamine tudengite kaudu – tudeng saab haridusosaku, mida on võimalik kasutada kõrgharidusõpingute rahastamiseks.

Turupõhine süsteem loob kõrgkoolidele stiimuli silma paista ja tüüpiliselt peetakse haridusosakuid heaks mehhanismiks, et suurendada ligipääsetavust ja tõsta konkurentsi. Samas eeldab see väga heal tasemel karjäärinõustamist ja tööturu võimaluste selgitamist madalamatel haridustasemetel, et tagada piisav huvi kõikide riigi vaates tähtsate õppevaldkondade vastu.

Rahastamismudel mõjutab kõrghariduse kättesaadavust

Kõrghariduse rahastamismudel mõjutab ka kõrghariduse kättesaadavust. Samas toonitas professor De Witte, et kättesaadavuse mõttes on väga tähtis ka eelnevate haridustasemete kvaliteet, sisseastumise nõuded ning kindlasti ka tudengite finantstoetuse skeemid. Kõrghariduse kättesaadavusest rääkides tõi professor De Witte esile, et Belgia Flaami piirkonna näitel on kõrghariduse heal kättesaadavusel on ka oma hind – ainult 30% tudengitest lõpetavad oma õpingud tähtaegselt. Pikaleveninud õpe on aga haridussüsteemi jaoks koormav, sest korraga on haridussüsteemis rohkem õppijaid ja see tekitab lisakulu.

Estonian Business Schooli professor Kaire Põder tõi Eesti olukorda kommenteerides välja, et üliõpilase vaatenurgast oleme Ida-Euroopa rahastusrežiimis, millele on iseloomulik väga meritokraatlik lähenemine. „See väljendub näiteks tudengitele pakutavates toetustes, kus toetuste maksmisel on lähtekohaks tudengite head tulemused ning vähem nende vajadused,“ märkis ta.

Tallinna Ülikooli dotsent Triin Lauri selgitas, et ka rahvusvahelistes võrdlustes paistavad eestlased silma sellega, et usume, et eelkõige parimate tulemustega tudengid peaksid saama toetusi ning olema õppemaksust vabastatud.

Veebiseminar “Kes peaks maksma kõrghariduse arve?”, 1. veebruar 2022.

Esinesid:
Kristof De Witte, Leuveni ülikooli professor (Belgia)
„Kõrghariduse rahastamismehhanismid ja põhimõtted“ (slaidid, pdf, 2 MB)

Kaire Põder,Estonian Business Schooli professor ja Triin Lauri, Tallinna Ülikooli avaliku poliitika dotsent
„Võrdlev ülevaade üliõpilaste rahastamisest Euroopas ja sellest, kuidas hariduseelistused riigiti erinevad“ (slaidid, pdf, 470 KB)

Teemat kommenteeris Riigikogu liige Jürgen Ligi. Arutelu juhtis Kaire Põder. Veebiseminar toimus inglise keeles.

02.02.2022 Vaata veel videoid

Viimased uudised

Vaata veel uudiseid
×

Liitu uudiskirjaga

Soovid püsida kursis maailma ja Eesti suundumustega? Kord kuus saadame uudiskirja tellijatele ilmunud uuringud, raportid, blogipostitused. Uudiskirjas tutvustame ka trendiraporti “Pikksilm” uusi artikleid, mis keskenduvad põhjalikumalt mõnele olulisele suundumusele.