Kohalike omavalitsuste efektiivsus teenuste pakkumisel

Esmalt kirjeldati nelja teenusvaldkonna – üldvalitsemine, haridus, sotsiaalkaitse, kultuur ja sport – efektiivsusskoore 79 KOVis kahel vaatlusperioodil: aastatel 2018–2019 ja 2021–2022. Iga teenusvaldkonna puhul arvestati sellele omaseid sisendeid ja väljundeid. Uuring näitas, et Eesti KOVid on väga efektiivsed, üksnes sotsiaalkaitse valdkonnas on keskmine efektiivsus väiksem. Kõikide valdkondade efektiivsusskoorid erinevad statistiliste näitajate poolest KOVi tulususe alusel, vaid üldvalitsemise ning kultuuri ja spordi korraldus KOVi tagamaalisuse alusel. Valdkondlikud efektiivsusskoorid on väga nõrgalt (kui üldse) omavahel seotud. Teisisõnu ei saa väita, et kui KOV on hea ühe valdkonna korraldamises, siis on ta hea ka kõigi teiste valdkondade korraldamises.

Teiseks hinnati makrotasandi efektiivsusskoore ehk viie teenusvaldkonna (üldvalitsemine, haridus, kommunaalmajandus, liikuvus (ühistransport) ning kultuur ja sport) koondnäitajat. Tulemusi hinnati ja võrreldi kolme aasta puhul: 2021, 2022 ja 2023. Oluline on märkida, et sotsiaalkaitse valdkond jäeti analüüsist välja, kuigi suur osa KOVide tuludest ja kuludest on just selle valdkonnaga seotud. Kokku analüüsiti 77 KOVi, välja jäid Ruhnu ja Kihnu. Kasutati kaheksat väljund- ja seitset sisendnäitajat. Keskenduti efektiivsuse muutuse uurimisele ja keskkonnamuutujate mõju hindamisele nii demograafiliste, sotsiaal-majanduslike kui ka poliitiliste keskkonnanäitajate alusel.

Uuringust saab järeldada, et kogu vaatlusperioodi jooksul langes KOVide efektiivsus keskmiselt. Demograafilised tegurid mõjutasid KOVide efektiivsust kokkuvõttes vähe, siiski suurendas rahvastiku tihedus ja kõrgharitud elanike osakaal efektiivsust. Tööturu tegurite puhul – keskmine palk, töötute osakaal – olulisi põhjuslikke seoseid efektiivsusega ei leitud. Samuti tõendas uuring, et valijate ideoloogiline parempoolne maailmavaade ja riigi suur rahaline panus eelarvesse suurendavad KOVide efektiivsust.

Põhisõnumid

• Omavalitsuste efektiivsus on kahel uuringuaastal (2023 ja 2022) vähenenud.
• Omavalitsuste üldvalitsemise efektiivsus on oluliselt vähenenud (perioodil 2022–2023 võrreldes 2018–2019).
• Sotsiaalkaitse valdkond on mitmes omavalitsuses ebatõhusalt korraldatud.
• Kultuuri- ja spordikorralduses on palgad stagneerunud ja inimkapital ei kasva.
• Efektiivse hariduskorralduse puhul liiguvad alus- ja põhihariduses palgad eri suundades.
• Tihedam rahvastik võimaldab omavalitsusel oma töökorraldust efektiivsemaks muuta.
• Riigi suur rahaline osalus eelarves parandab omavalitsuste efektiivsust.