Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda Parima pensioni tagab kolme sambaga kogumine. Teine sammas ehk kogumispension suurendab keskmist palka teeniva inimese prognoositavat pensioni kuni 32% võrra. Samas sellest veel ei piisa, et saada pensionile jäädes kätte 70% varasemast netosissetulekust ehk säilitada senine elatustase. Selleks peaks keskmist palka teeniv inimene investeerima igakuiselt veel 5% brutopalgast ehk 104 eurot ka kolmandasse sambasse. Kui palgakasv püsib kiirem kui hinnatõus, paraneb ka tulevaste pensionide ostujõud. Samas jääks ainult esimese sambaga piirdudes pension 2050. aasta keskmise palga suhtes tänasest madalamaks, suurendades suhtelist ebavõrdsust. Oodatavat pensionit suurendab pensioni saamise edasilükkamine: kaks aastat hilisem pensionile minek suurendab pensioni 16–19%. Pension oleks suurem ka kõrgema tootluse korral: kui teise samba tootlus alates 2025. aastast võrdsustuks kolmanda samba tootlusega, kasvaks teisest sambast saadav pension ligi veerandi ning kogu pension kokku ligikaudu 6% võrra.
Lühiraport on osa Arenguseire Keskuse 2019. aasta uurimissuunast “Tuleviku eakate rahaline heaolu”. Uurimissuund koondab olemasolevad uuringud ning selle tulemusena on valminud vanaduspõlve rahastamise stsenaariumid.
Teine sammas lisab pensionile juurde kuni kolmandiku
2050. aastal pensionile siirdudes hakkab kogu tööelu jooksul keskmist palka teeninud inimene üksnes I sambale toetudes saama netopensionina 2044 eurot kuus, mediaanpalka teeninu 1901 eurot kuus. See moodustab ligikaudu 42% (mediaanpalka teeninul 39%) 2050. aasta prognoositavast keskmisest netopalgast (4849 eurot). II samba ehk kogumispensioni olemasolu suurendab prognoositavat pensioni märgatavalt: makstes oma brutopalgast II sambasse 2% (lisandub sotsiaalmaksu arvelt tehtav makse 4%) ulatub netopension keskmist palka teeninul 2474 euroni (mediaanpalga korral 2286 euroni), 6% sissemaksega aga juba 2704 euroni (2475 euroni).
Joonis 1. 2050. aastal pensionile siirdujate netopension, kui kogu tööelu on teenitud keskmist brutopalka (vasakpoolne tabel) või mediaanpalka (parempoolne tabel).
Allikas: Arenguseire Keskuse arvutused
Kui inimene teeb alates tööelu algusest sissemakseid ka III sambasse ja seab sihiks saada pensionile jäädes kätte 70% varasemast netosissetulekust, peaks keskmist palka teeniv inimene investeerima III sambasse 5% enda brutopalgast (2025. aastal 104 eurot kuus) ja mediaanpalka ehk 2025. a ligikaudu 1700-eurost brutopalka teeniv inimene 3%. Sel juhul oleks keskmise palga teenija tulevane netopension 2050. aastal 3353 eurot ning mediaanpalga teenijal 2795 eurot kuus. Samas vähendaksid kolmanda samba sissemaksed keskmise palga teenija praegust kuist sissetulekut 81 euro võrra.
Simulatsioonide lähtekohad ja eeldused
- Prognooside järgi jõuab 2050. aastal pensioniikka 1982. aastal sündinute põlvkond.
- Eeldatud on, et nad asusid tööle 23-aastaselt ja töötavad kuni pensionieani (68. eluaastani).
- II pensionisamba tootluseks on ka edaspidi arvestatud senist ajaloolist keskmist ehk 4,4% ja III sambal 5,8%.
- SKP ja palgakasvu ning inflatsioonimäära eelduste seadmisel on lähtutud Rahandusministeeriumi pikaajalisest prognoosist (perioodil 2025–2050 kasvab SKP aastas keskmiselt 3,9%, palk 4,2% ja hinnad 2,1%).
- Tulumaksuvaba summa osakaal keskmisesse palka jääb samaks ehk 32%.
- Suurem II samba sissemakse (6%) rakendub alates 2025. aastast ehk poole tööea pealt.
- II ja III samba pensioni väljamaksed on fondipensionina eeldatava eluea ulatuses.
Hindadest kiirem palgakasv tõstab tulevaste pensionide ostujõudu
Viimase kahekümne aasta jooksul on keskmine palk kasvanud oluliselt kiiremini kui hinnad ning Rahandusministeerium prognoosib sama trendi jätkumist. 2001. aastaga võrreldes on keskmine palk kasvanud 5,9 korda, hinnad 2,6 korda. Perioodil 2025–2050 kasvab keskmine palk prognoosi kohaselt 2,8 korda, hinnad 1,7 korda. See tähendab, et keskmise palga saaja ning seeläbi ka pensionisaaja suhteline ostujõud aja jooksul kasvab.
Püüdmaks näitlikustada, mida tähendab hindade ja palkade kasvukiiruse erinevus, viime 2050. aasta netopensioni hindadega korrigeerides 2025. aasta vääringusse. Üksnes I sambale toetuva, varasemalt keskmist palka teeninud pensionäri pension 2050. aastal oleks tänases väärtuses võrreldav 1223 euroga ning mediaanpalga korral 1137 euroga ehk pensioni ostujõud oleks suurem kui tänastel pensionäridel (2025. aasta keskmine netopension on 816 eurot kuus). Koos 2%-se isikliku sissemaksega II sambasse oleks pension vastavalt 1479 eurot või 1368 eurot, kõrgema ehk 6% sissemaksega alates 2025. aastast vastavalt 1617 või 1480 eurot. Kolmanda samba lisandumisel (5% sissemakse keskmise palga korral) oleks tulevase pensioni ostujõud tänases väärtuses 2005 eurot või mediaanpalgaga (3% sissemakse) 1672 eurot.
Joonis 2. Netopension 2050. aastal pensionile jäädes, mis on viidud 2025. aasta vääringusse
Allikas: Arenguseire Keskuse arvutused
Keskmise palga teenijatega võrreldes jääb üksnes esimesele sambale toetuva pensionäri ostujõud tulevikus madalamaks ehk suhteline ebavõrdsus kasvab. 2025. aasta 1. aprillil oli keskmine brutovanaduspension 827 eurot kuus ehk netona 816 eurot. See moodustas 52% keskmisest netopalgast. Ainult I sambale tuginev netopension moodustaks keskmist palka teeninud inimesel 2050. aastal pensionile jäädes 43% keskmisest netopalgast, mediaanpalga korral 40% keskmisest netopalgast. Koos 2%-se isikliku sissemaksega II sambasse ulatuks pension vastavalt 52% ja 48%ni, kõrgema ehk 6% sissemaksega aga juba 57% ja 52%ni. Koos III sambaga oleks netopension juba 70% (mediaanpalka teeninutel 59%) 2050. aastaks prognoositavast keskmisest netopalgast.
Kaks aastat hilisem pensionile minek suurendab tulevast pensioni kuni 19%
Pensioniea saabudes on võimalik pensioni saamist edasi lükata, kui inimene seda soovib ning tervis ja muu sissetulek seda võimaldavad. Kui töötada veel kaks aastat, koguneb nii I, II ja ka III sambasse täiendavaid sissemakseid. Nii keskmist kui ka mediaanpalka teeniva inimese jaoks oleks tulevane pension kahe aasta võrra hiljem pensionile siirdudes 16–19% suurem.
Mida enam sõltub tulevane pension kogumisosast ehk II ja III sambast, seda kasulikum on edasilükkamine, sest liitintressi tõttu kasvavad säästud rohkem. Erandlik on olukord mediaanpalka teenivate inimeste puhul, kus I ja II samba kombinatsioonis kasvab pension selle edasilükkamisel vähem võrreldes ainult I sambale tugineva pensioniga – see on tingitud maksudest, sest ainult I samba korral jääb pension tulumaksuvaba summa lähedale.
Tootluste ühtlustumine kasvataks teise samba veerandi võrra kõrgemaks
Kolmanda samba ajalooline keskmine aastane tootlus oli 2024. aasta lõpu seisuga 5,8%, teisel sambal 4,4%. Teise samba madalamat tootlust on selgitatud enamate investeerimispiirangutega, mis on nüüdseks kaotatud. Samuti on teise samba valikus erineva riskitasemega pensionifonde, mille pikaajaline tootlus on olnud erinev. Kui II samba tootlus alates 2025. aastast ühtlustuks III sambaga – kas muutuste tõttu fondivalikus või investeerimispiirangute kadumise tulemusena – kasvaks teisest sambast laekuv pensioniosa veerandi võrra ning kogupension ligikaudu 6% võrra.
Lühiraport avaldatud: november 2025
Lühiraport on osa Arenguseire Keskuse uurimissuunast „Tuleviku eakate rahaline heaolu“.
Kontakt: Uku Varblane, Arenguseire Keskuse uuringute juht, Uku.Varblane@riigikogu.ee.
Raportiga seotud inimesed
Uurimissuuna juht
Uku Varblane
Arenguseire Keskuse uuringute juht