Eraõpetajate kasutamine Eestis

Põhisõnumid

Eestis kasutab 28% lapsevanematest oma laste toetamiseks eraõpetajat. Eraõpetajat kasutatakse enim Ida-Virumaal, Harjumaal ja Tartumaal, peamiselt linnaõpilaste seas. Suurim vajadus abi järele on 7.–9. klassis, eriti 9. klassis, kus tuge otsitakse eelkõige matemaatikas, eesti keeles ja inglise keeles.

Eraõpetajate kasutamine on Eestis selgelt seotud nii keeleliste kui ka piirkondlike eripäradega. Vene emakeelega pered kasutavad eraõpetajaid üle kahe korra sagedamini kui eestikeelsed pered (51% vs. 19%), mis osutab kasvavale vajadusele eesti keeles pakutava õpitoe järele seoses üleminekuga eestikeelsele õppele. Ka ainevalik erineb: eesti pered otsivad abi peamiselt matemaatikas, vene pered aga eesti keeles.

Eraõpetajaid kasutatakse nii õpilünkade täitmiseks kui ka lapse konkurentsivõime parandamiseks. Uuringust selgus, et 41% eraõpetaja abi kasutanud lapsevanematest pöördub eraõpetaja poole, kuna kool ei paku piisavalt tuge, ning 34% teeb seda eksamiteks ja katseteks valmistumiseks.

Eraõpetaja kasutamine ei ole iseenesest probleem, kuid muutub selleks siis, kui eraõpetaja abil peab kompenseerima kooli puudujääke, näiteks kvalifitseeritud aineõpetajate nappust. Sellisel juhul saavad lünki täita eelkõige jõukamad pered, kuna eraõpetaja keskmine tunnihind on 20–29 eurot. 23% lapsevanematest on kulutanud sellele teenusele aastas üle 1000 euro.

Eraõpetajate turg süvendab hariduslikku ebavõrdsust, kuid pakub kasutajatele olulist tuge seal, kus kool ei suuda kõiki õpilasi aidata. Kui koolides on õpetajaid ja tugispetsialiste puudu, asub eraõpetus täitma kooli põhiülesandeid. Samas, eraõpetajad täidavad olulist rolli õppimises mahajäänute toetamisel ning võivad olla efektiivne lisaressurss haridussüsteemis.