Koroonakriis jagab ühiskonna võitjateks ja kaotajateks

„Kõige olulisem trend on majanduses toimuvate struktuurimuutuste kiirenemine, sest paljude valdkondade jaoks on sügav kriis, aga mitmete teiste jaoks sajandi ärivõimalus,“ ütles Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov. „Tõusulainel tegutsevad need majandusharud ja ärid, mis saavad kasu automatiseerimise, digitaliseerimise ja virtuaalkanalites tegutsemisega seotud trendidest, ning ka need, mis leiavad uusi ärivõimalusi rohepöördest.“

Danilovi sõnul on sellisteks majandusharudeks eelkõige infotehnoloogia ja elektroonika. „Aga ka näiteks puidutööstus, kuna puit keskkonnasõbraliku materjalina kogub populaarsust nii ehituses kui ka pakenditööstuses. Uusi võimalusi pakub puidukeemia areng, mis laiendab puitmaterjalide kasutusvõimalusi näiteks farmaatsias ja tekstiilitööstuses,“ ütles ta. 

Viimase aasta jooksul maailma raputanud pandeemia on andnud veel ühe argumendi ka rohelise energeetika kiireks arendamiseks, et saavutada kõrgem isevarustatus ja vähendada sõltuvust impordist. „Naftat Eestis ei leidu, kuid meil on igati võimalik toota rohevesinikku ja -metanooli, taastuvelektrit või muid tulevikus transpordis ja tööstuses kasutatavaid energiakandjaid ja kütuseid,“ märgitakse aastaraamatus.

„Soodsa perspektiiviga on ka finantssektor ning iduettevõtete sektor, arvestades rahatrüki tulemusel veel pikalt madalana püsivaid intresse, suurt hulka investeerimisvõimalusi otsivat raha ning investorite kasvanud riskiisu,“ rääkis Danilov. „Varasemast väiksemaks kujuneb aga majutus-, toitlustus- ja reisiteenuste ning meelelahutusega seotud sektorite panus majandusse. Ebasoodsa perspektiiviga sektorites luuakse 14% lisandväärtusest ja seal töötab 21,2% ehk enam kui iga viies Eesti töötaja.“

Aastaraamatus märgitakse, et tööturul on hakanud suurenema kihistumine. „Digitaliseerimise hoogustumine tähendab madala ja eriti keskmise oskustasemega töökohtade kadumist varasemast veelgi kiiremas tempos. Neis segmentides kasvab tööpuudus ning suureneb liikumine platvormitööle ning muudele madalate sotsiaalsete tagatistega töövormidele. Kriis võimendab varanduslikku ebavõrdsust, sest enim on kannatada saanud just tööjõumahukad ja madalama keskmise palgaga tegevusalad.“

Tea Danilovi sõnul laieneb ebavõrdsus tööturul uutesse vormidesse. „Näiteks ebavõrdsed võimalused kaugtööks, mis sageli just lihtsamate tööde puhul pole rakendatav. Seetõttu võib kaugtöö laiem kasutuselevõtt süvendada ühiskondlikke lõhesid,“ lisas ta.

Arenguseire Keskus avaldab 2020. aasta uuringute tulemusi kokkuvõtva aastaraamatu 15. märtsil.

Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks.