Arenguseire Keskuse seminar “Kas usaldame noori või kardame neid? Noorte autonoomia, eapiirid ja vastutus vananevas ühiskonnas” toimub kolmapäeval, 25. märtsil kell 10.00−13.00 Komandandi maja suures saalis (Toompea 1, Tallinn) ja Worksupis.
Soome tulevikuseire mõttekoda Sitra külastas märtsi alguses Arenguseire Keskust ning tutvustas oma värsket „Megatrendid 2026“ raportit.
Arenguseire Keskuse tellimusel Tartu Ülikooli poolt läbi viidud uuring tõi välja, et noorte otsustusõiguse laiendamine võib olla ühiskondlikult väga soovitav, kuna tänapäeva noored on enamasti valmis keerukate otsuste tegemiseks alates 16. eluaastast. Otsuste kvaliteeti mõjub aga noorte puhul tugevalt keskkond, milles otsuseid tehakse.
Lähisuhtevägivalla juhtumite arv politseistatistikas on viimastel aastatel langenud, samas kui valdkonna eksperdid ja tugiteenuste kasutamine viitavad vägivalla püsimisele.
Arenguseire Keskus toob värskes uuringus “Pensioni suurus ja ostujõud aastaks 2050” välja, et mitmele sambale toetuv pensionisüsteem muudab pensioni demograafiliste šokkide suhtes vastupidavamaks, hajutades riske tööturu ja kapitaliturgude vahel.
Majanduskomisjon kooskõlastas Arenguseire Keskuse (ASK) tänavused uurimissuunad, mille hulgas on konkurentsivõime ja tootlikkuse kasvatamine, aga ka lähisuhtevägivalla mõju tööturul toimuvale.
Eraõpetajate kasutamine on Eestis laialt levinud, kuid suurim vajadus eraõppe järele on vene emakeelega peredes, kus eraõpetajaid kasutatakse üle kahe korra sagedamini kui eestikeelsetes peredes, selgub Arenguseire Keskuse uuringust “Eraõpetajate kasutamine Eestis”.
Uuringufirma Kantar Emor poolt läbi viidud küsitlusuuringu tulemused näitasid, et Arenguseire Keskuse spontaanne tuntus on kasvanud 34 protsendini ehk keskusest on kuulnud iga kolmas Eesti elanik.
Arenguseire Keskus toob uues lühiraportis välja, et platvormitöö on Eestis paljude inimeste jaoks toimetulekustrateegia, mitte teadlik karjäärivalik. Paljud platvormitöö tegijad töötavad enam kui 50 tundi nädalas ning nende sotsiaalkaitse on puudulik.
Tööelu jooksul keskmist palka teeninud inimene hakkab pensionile siirdudes saama üksnes esimesele sambale toetudes vähem kui poole 2050. aasta prognoositavast keskmisest palgast. Teise samba olemasolu suurendab tulevast pensioni ligikaudu kolmandiku võrra, näitavad Arenguseire Keskuse arvutused.