Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda Priit Vahter, PhD
Tartu Ülikooli rakendusliku majandusteaduse professor
Priit Vahteri teadustöö keskendub innovatsiooniuuringutele, ettevõtete rahvusvahelistumisele ja tootlikkust kujundavatele teguritele. Ökonomeetriliste meetodite abil uurib ta muu hulgas tegureid, mis kujundavad tootlikkuslõhet tippettevõtete ja mahajääjate vahel. Tema uurimistulemused näitavad, et tootlikkuse kasv eeldab eri tegurite koosmõju: tehnoloogiliste uuenduste mõju suureneb märgatavalt, kui nendega kaasneb organisatsiooniline innovatsioon. Oma hiljutistes uuringutes on ta käsitlenud ka ebaõnnestunud innovatsiooniprojektidest õppimist ja selle mõju ettevõtete edasisele uuendustegevusele.
Viimastel aastatel on Vahter käsitlenud ka innovatsiooni seoseid palgaebavõrdsusega. Tema töödest ilmneb, et meeste ja naiste palgalõhe kipub olema suurem innovaatilisemates, tootlikumates ning väliskapitaliga ettevõtetes. Vahteri uurimusi on avaldatud juhtivates rahvusvahelistes teadusajakirjades, sealhulgas ajakirjas Research Policy. 2025. aastal pälvis Priit Vahter koos kaasautori, professor Maaja Vadiga Eesti Teaduste Akadeemia Mihhail Bronšteini nimelise majandusteaduste preemia.
Seotud uudised
-
21.06 2026Raport: Eestis võib tehisaru kasutus jääda pinnapealseks ega too oodatud tootlikkuse kasvu
Tehnoloogilised uuendused ja tehisaru mõjuvad ettevõtete tootlikkusele positiivselt vaid siis, kui muutuvad ka tööprotsessid ja juhtimine. Eesti riiklik eesmärk tõsta tootlikkus 110 protsendini Euroopa Liidu keskmisest eeldab lisaks ka töötajate sotsiaalsete ja koostööoskuste parandamist, toob Arenguseire Keskus välja värskes lühiraportis.
Seotud raportid
Seotud videod
Seotud üritused
Eesti ettevõtted investeerivad teadus- ja arendustegevusse rohkem kui Läti ja Leedu ettevõtted kokku. Palkade kiirem kasv on sundinud Eesti ettevõtteid lõunanaabritest varem automatiseerima ja digitaliseerima. Teadmusmahukate teenuste osakaal kasvab ning teenused kokku moodustavad juba peaaegu poole Eesti ekspordist.
Eesti majanduse senised konkurentsieelised on kiires tempos sulanud, uued – näiteks rohetoorme väärindamine või tehisaru rakendamine – aga veel piisavalt ei kanna. Mida teha, et august välja ronida ja uuele kasvutsüklile alus panna? Probleem on põletav, sest iga puudujääv protsent majanduskasvu tähendab ligi 400 miljoni euro võrra väiksemat lisandväärtust ja ligi 130 miljonilist puudujääki maksutulus.