Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda Koolivõrgu kaardirakendus
Eesti koolivõrk on suuresti loodud aastakümneid tagasi, mil sündimus oli oluliselt kõrgem kui täna ning asustusmuster praegusest vähem linnaline. Rahvastiku paiknemise muutused ja sündivuse langus on viinud selleni, et kolmandikus üldhariduskoolides on kasutusel vähem kui pool oma maksimaalsest võimalikust õpilaskohtade arvust. Tuleviku koolivõrgu kavandamisel tuleb arvestada laste tegeliku paiknemisega, et optimeerida koolide katvusala ja koormust.
Kaardi 1 kasutaja saab:
– vaadata tänaste koolide olulisemaid näitajaid (laste arv, õpetajate arv, kvalifitseeritud õpetajate osakaal jne)
– võrrelda tänaste koolide korjeala ja laste asukohti kooli korjealas
– simuleerida koolide paiknemist võrreldes alternatiivsete asukohtadega vastavalt laste kaugusele koolist (25 min vs. 45 min)
Kaart 2: Põhikoolide ja gümnaasiumite tuleviku katvusala simulatsioon (tulemas)
Kaardi 2 kasutaja saab:
– vaadata tänaste koolide olulisemaid näitajaid (laste arv, õpetajate arv, kvalifitseeritud õpetajate osakaal jne)
– võrrelda tänaste koolide tulevast korjeala ja laste asukohti kooli korjealas
– simuleerida koolide tulevast paiknemist võrreldes alternatiivsete asukohtadega vastavalt laste kaugusele koolist (25 min vs. 45 min)
Eeldused ja selgitused
- Laste sünnid. Vahemikus jaanuar 2004 kuni detsember 2022. Sündide asukohana on kasutatud paiknemisindeksi metoodikaga saadud asukohta. Asukoht on ~5km2 suuruse lahtri täpsusega. Lahtri kuju on valitud selliselt, et sellega oleks lihtne pinda täita ja kaugus keskpunktidest oleks sarnane. Metoodika kohta saab rohkem lugeda siit.
Sündide arvu kasutatakse mitmel viisil. Keskmiste väärtustega kaardil vaadatakse 19 aasta jooksul igas lahtris sündinud laste arvu keskmist. Ehk leitakse lapsi koolides keskmiselt 6 aastal c6 tehtega
, kus c on kõikide laste arv ühes lahtris. - Koolid
Põhikoolid. Koolid, kus õppeasutuse tüüp on põhikool või gümnaasium ja õppeasutuse alamtüüp ei ole gümnaasium.
7−12 gümnaasiumid. Koolid, kus õppeasutuse tüüp on põhikool või gümnaasium, õppeasutuse alamtüüp on gümnaasium ning põhiharidus III kooliastmes on olemas. Osad koolid võivad kattuda põhikoolidega.
10−12 gümnaasiumid. Koolid, kus õppeasutuse tüüp on põhikool või gümnaasium, õppeasutuse alamtüüp on gümnaasium ning põhiharidus III kooliastmes ei ole. - Arvutused
Kooli asukohasimulatsioonid. Koolide asukoha simulatsioone tehakse laste paiknemise järgi.
Vaadatakse iga lapse asukoha lahtri ümber 25 minutiga ligipääsu lahtreid. Gümnaasiumite puhul vaadatakse ka 45 minutiga ligipääsetavaid lahtreid. Selleks joonistatakse vastavalt teedevõrgule ligipääsetavad asukohad. Joonisel 1 on näide ühest asukohast ning selle ümber paiknevatest ligipääsu lahtritest. Kooli asukohasimulatsioonis liidetakse igas ligipääsetavas lahtris kokku laste arv ning saadakse teada igas lahtris potentsiaalsete koolis käivate laste arv.
Joonis 1. Ligipääsu lahtrid
- Koolide tüpoloogiad
Põhikoolid
PK9 suur. Kahe või enama paralleeliga 9-klassiline põhikool, kus on õppekohtade vajadus >= 420 õpilasele (20 õpilast klassis).
PK9 väike. Ühe paralleeliga 9-klassiline põhikool, kus on õppekohtade vajadus 240−420 õpilasele (20 õpilast klassis).
PK6. Ühe paralleeliga 6-klassiline põhikool, kus on õppekohtade vajadus 90−120 õpilasele (vähemalt 15 õpilast klassis).
PK6 väike. Segaklassidega kuni 6-klassiline põhikool, kus on õppekohtade vajadus 30−90 õpilasele. Seda vaadatakse võimalusena teha hajusa asustusega piirkonnas lastele lähemal asuv kool. Eelistatud on siiski vanusepõhiste klassidega kool.
Gümnaasiumid
< 100 last. Alla 100 lapse gümnaasiumis. Sõltuvalt valitud kihist, kas kuuel aastal (7−12 klassiline) või kolmel aastal (10−12 klassiline).
100−200 last.100 kuni 200 last gümnaasiumis. Sõltuvalt valitud kihist, kas kuuel aastal (7−12 klassiline) või kolmel aastal (10−12 klassiline).
>= 200 last.Üle 200 lapse gümnaasiumis. Sõltuvalt valitud kihist, kas kuuel aastal (7−12 klassiline) või kolmel aastal (10−12 klassiline). - Koolide korjealad. Sarnaselt koolide asukoha simulatsioonile leitakse ka teedevõrgu põhjal igale koolile korjeala 25 minuti ja 45 minuti raadiusega.