Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda Arenguseire Keskuse analüüsis toodi välja määramatud tegurid, mis mõjutavad Eesti tervishoiu tulevikku ja koostati neli Eesti tervishoiu tuleviku stsenaariumi aastani 2035.
Määramatud mõjutegurid on:
- Terviseteadlikkus ja epidemioloogiline pilt
OECD Eesti terviseprofiili (OECD 2019) järgi on ligikaudu pooled surmad riskikäitumise tagajärg. Eestis on 23% täiskasvanutest rasvunud – probleemiks on vale toitumine (liiga palju suhkruid, soola ja rasvu ning liiga vähe puu- ja köögivilju) ning vähene liikumine. Alkoholi tarbimine ja suitsetamine on vähenenud, aga selleski osas on Eesti näitajad Euroopa Liidus küllaltki kõrged (vastavalt 23% ja 21%). Kanepi tarvitamine on kasvanud igas vanuserühmas (TAI 2020). Kuna tervisekäitumine on muutunud erisuunaliselt (suitsetamine on vähenenud ning rasvumine ja kanepi tarvitamine suurenenud) ja inimeste käitumist mõjutab ka viiruskriis, on praegusest olukorrast võimalik edasi liikuda eri suundades
- Tervisetehnoloogia areng ja digitaristu ning nende kasutamine nii ennetuses kui ka ravis
Viimasel 20 aastal on Eestis tervisetehnoloogiate kasutuselevõtt toimunud erinevalt – teadlikult ja riigi eestvedamisel ning on rakendatud ka kitsalt asutusekeskseid lahendusi. Patsiendi jaoks mõeldud digilahendusi kasutatakse Eestis veel vähe (näiteks digilugu), aga suur osa elanikkonnast sooviks seda. Digitehnoloogiate miinusena on kirjeldatud, et nende kasutamist ei mõõdeta ega hinnata ning et need vajaksid pikaajalist visiooni ja raamistikku. Innovatsiooni nõrgaks küljeks kogu sotsiaalsektoris on teadmatus: millised uudsed lahendused on juba maailmas kasutusel ja kuidas neid Eestis rakendada. Võime arvata, et tehnoloogia areneb maailmas niikuinii edasi, aga suurem küsimus on selles, kuidas me suudame Eestis vajalikud tehnoloogiad kasutusele võtta.
Kahe olulise mõjuteguri ja nende võimalike arengutega seoses tekib kokku neli stsenaariumi.
Endistviisi edasi
Stsenaariumis muutub inimeste tervisekäitumine ja epidemioloogiline pilt veelgi ebavõrdsemaks ja uued tervisetehnoloogiad ei ole suurele osale inimestest kättesaadavad. Personaalset infot ei soovita riigiga jagada. Ühed hoiavad tervist, aga teised elavad veelgi enam hetkes. Jätkub kindlustuspõhine ravikindlustus ja rahastust ei muudeta. Riigi eesmärk on majanduse lühiajaline taastumine.
Pool rehkendust
Stsenaariumis paraneb inimeste tervisekäitumine ja epidemioloogiline pilt, kuid uued tervisetehnoloogiad on kättesaadavad vaid jõukamale osale elanikkonnast. Eriilmeline tervisekäitumine – ühtedel on võimalus kasutada tehnoloogia eeliseid, teised suunduvad alternatiivmeditsiini poole. Esmatasandi ravi ja soodusravimid laienevad kõigile ja perearstisüsteem muutub mitmekülgsemaks.
Pragmaatiline maailm
Stsenaariumis paraneb inimeste tervisekäitumine ja epidemioloogiline pilt ning uued tervisetehnoloogiad rakenduvad eelkõige ravivaldkonnas. Tervis on saanud esmatähtsaks nende puhul, kelle minimaalne heaolu on tagatud. Tervisetehnoloogiate põhirõhk nihkub ravile. Üldine tervisekindlustus, aga omaosaluse hüppeline kasv – luuakse erakindlustus omaosaluse katmiseks.
Tervishoiu unelm
Stsenaariumis paraneb oluliselt inimeste tervisekäitumine ja epidemioloogiline pilt ning uued tervisetehnoloogiad on nii ennetuses kui ka ravis ülekaalukale enamusele kättesaadavad. Tervis on horisontaalne teema – mõju tervisele hakatakse vaatama kõikides seadustes. Tervishoius läheb suurem rõhk ennetusele, sest suudetakse siduda geneetikat ja tervisekäitumise infot. Üldine tervisekindlustus, et kõik inimesed jõuaksid oma tervisemurega võimalikult varakult arsti juurde.
Autor: Magnus Piirits, Arenguseire Keskuse ekspert