Eesti tööturg: hetkeolukord ja tulevikuväljavaated

Laadi alla PDF (600.88 KB)

• Kuigi Eestis väheneb tööealiste (15–74-aastased) inimeste koguarv, on 15-74-aastaste tööturul hõivatute arv sel kümnendil olnud kasvutrendis ning on peamiselt suurenenud tööjõunõudluse, kiire palgakasvu ja sotsiaalkindlustusreformide (nt töövõimereform ja pensioniea tõstmine) mõjul.

• Enim oli hõivatuid 2017. aastal töötlevas tööstuses (19%), hulgi- ja jaekaubanduses ning mootorsõidukite ja mootorrataste remondi tegevusalal (13,3%), ehituses (8,7%), hariduses (8,6%) ning veonduses ja laonduses (8%).
• Palgatöötajate osatähtsus hõivatutest on alates 2008. aastast vähenenud igal aastal ning langes 92,1%-lt 89,9%-le 2017. aastal. Samal ajal on mittepalgaliste (ehk palgatöötajatega ettevõtjad, üksikettevõtjad ja palgata peretöötajad) osatähtsus suurenenud, tõustes 7,9%-lt 2008. aastal 10,2%-le 2017. aastal.
• Regulaarselt ehk kogu semestri jooksul töötavate üliõpilaste osakaal on suurenenud 40%-lt 53%-ni, mis on üks peamiseid tööjõus osalemise tõusu määrajaid. Varasematel aastatel suurenes tööjõus osalemine eelkõige tänu vanematele vanuserühmadele.

• 2017. aasta töötuse määra näitaja põhjal (5,8%) kuulub Eesti pigem Euroopa Liidu madalama tööpuudusega riikide hulka.

• Endiselt on tööturunäitajates olulised erinevused elukoha, soo ja rahvuse järgi:
  • 2017. aastal oli peamiselt paremate töövõimaluste ja erineva vanusstruktuuri tõttu kõrgeim tööhõive määr majanduslikult aktiivseimas Eesti piirkonnas, s.o Harju maakonnas, kus tööhõive määr oli 74,2%. See on 20 protsendipunkti kõrgem madalaima tööhõive määraga Ida-Viru maakonnast (53,9%).
  • Töötute meeste arv on olnud Eestis pikka aega suurem töötute naiste omast, 2017. aastal vastavalt 6,2% ja 5,3% (Eesti Statistikaamet, 2018).
  • 2017. aastal oli eestlaste tööhõivemäär 69,6% ja teistest rahvustest inimestel 63%. Sealjuures on eestlaste ja teistest rahvustest elanike tööhõivamäära vahe sel kümnendil kasvanud, tõustes 2,4 protsendipunktilt 2010. aastal 6,6 protsendipunktile 2017. aastal.
  • Märgatavalt suurem on eestlastest ja muust rahvusest naiste hõivelõhe – 11,1 protsendipunkti ning see kasvab vanusega. Näiteks kui 2017. aastal erines 15-24aastaste eestlaste ja muust rahvusest elanikkonna tööhõivemäär ainult 0,5 protsendipunkti, siis 25–49aastastel oli vahe 5,2 protsendipunkti ning 50–74aastastel 8,6 protsendipunkti.
  • Eestlaste töötuse määr võrreldes mitte-eestlastega on jätkuvalt oluliselt madalam (vastavalt 4,4% ja 8,8% 2017. aastal)
  • Statistikaameti andmetel töötas primaarsektoris 4,7% eestlastest ja 0,9%, teistest rahvustest elanikest, sekundaarsektoris 26,4% eestlastest ja 37,8% teistest rahvustest elanikest ning tertsiaarsektoris 68,9% eestlastest ja 61,3% teistest rahvustest elanikest.

• Esimese ja kolmanda taseme haridusega inimeste tööturunäitajad erinevad ligikaudu kaks korda, näiteks oli kolmanda taseme haridusega 15–74-aastaste hõivemäär 2016. aastal 78%, esimese taseme haridusega inimestel 36,1%.
• Integratsiooni monitooringu järgi on eestlaste ja teistest rahvustest elanike töötingimused erinevad. Vene keelt rääkiva elanikkonna tööelukvaliteet jääb maha eestlaste omast sotsiaalse keskkonna, oskuste ja otsustamise ning väljavaadete osas.

• Eesti kasutatakse tööaja paindlikkuse eri vorme võrreldes Euroopa Liidu keskmisega pigem vähe. Osatööajatöötajate osakaal hõivatutest (2016. aastal 9,9% vanuses 15-64) on peaaegu kaks korda madalam võrreldes Euroopa Liidu keskmisega (2016. aastal 19,5% vanuses 15- 64).
• Valdkondade lõikes on brutopalk suurim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses (vastavalt 1900 ja 1856 eurot 2016. aastal), mis on kolm korda suurem Eesti väikseima keskmise brutopalgaga valdkonnast (617 eurot), milleks on muud teenindavad tegevused (nt juuksuri- ja muud iluteenused, organisatsioonide tegevused, arvutite ning tarbeesemete ja kodutarvete parandus).
• Mittetöötavaid inimesi oli 2013. aastal Eestis ligi 279 000 (töötud ning mitteaktiivsed kokku), kellest suurima osa moodustasid õppurid, töövõimekaoga inimesed, töötud ja NEET noored.
• Statistikaameti viimane, 2014. aastal tehtud rahvastikuprognoos viitab, et seniste trendide jätkumisel väheneb 2040. aastaks Eesti rahvaarv 125 000 inimese võrra ehk kuni 1 195 000 inimeseni, sh tööealiste inimeste osakaal (vanuses 20-64) rahvastikust väheneb veelgi enam —160 000 inimese võrra ehk nende osatähtsus rahvastikus langeb 65%-lt 58%-ni (Eesti Statistikaamet, 2018). Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosimissüsteem OSKA, mis analüüsib Eesti tööturul vajaminevat tööjõu- ja oskuste vajadust 24 majandusvaldkonnas leiab, et tööjõuvajadus suureneb IKT, puidu ning sotsiaal- ja tervisevaldkonnas (Kutsekoda, 2017).
• Viimatises OECD analüüsis (Nedelkoska et al., 2018) leitakse, et 32 OECD riigi mediaantöökohtade automatiseerimise tõenäosus on 48%, sealhulgas Eesti kuulub keskmiste riikide sekka (automatiseerimise tõenäosus 47%).

Autor: Magnus Piirits, Poliitikauuringute Keskus Praxis