Eraraha kaasamise tulevik kultuuri- ja spordivaldkonnas

Eesti on kultuuri- ja spordivaldkonna avaliku sektori rahastuse osakaalu poolest Euroopas esimeste seas, kuid valdkonna elujõulisuse tagamiseks on vaja praegusest mitmekesisemat rahastamismudelit ehk eelkõige erarahastamise kasvu. Avalik sektor ei pruugi lähikümnenditel suuta kultuuri ja spordi rahastamist oluliselt suurendada, sest rahavajadus kasvab kiirelt teisteski valdkondades, peale julgeoleku valdkonna ka sotsiaal- ja tervishoiusüsteemis.

Euroopa Liidu riigid on alates 2009. aasta finantskriisist vähendanud riigi osa kultuuri ja spordi rahastamises, suunates loomeinimesi ja -organisatsioone muutma oma tegevust kaubanduslikumaks ning suurendama erarahastust. Eraraha võib tulla nii ettevõtetelt kui ka eraisikutelt. Käesolevas raportis uuritakse lähemalt ettevõtete toetust kultuuri- ja spordivaldkonnale.

Teaduskirjandusest ja rahvusvaheliste organisatsioonide aruannetest annetamise kohta järeldub, et erarahastajate eesmärgid kultuuri- ja spordivaldkonnas on kiiresti muutumas: järjest enam pannakse rõhku toetatud organisatsiooni või ürituse diginähtavusele, pikaajalise partnerluse väljaarendamisele ja toetuse mõju hindamisele. Esile saab tuua järgmised suundumused.

• Digitaalsed lahendused, näiteks ühisrahastuse platvormid, aitavad kultuuri- ja spordivaldkonnal annetusi lihtsamini koguda. Samas tähendab digitaliseerimine, et konkurents rahastust otsivate organisatsioonide vahel suureneb.
• Kasvab annetajate kaasamine organisatsiooni tegevusse – üha enam leidub annetajaid, kes soovivad isiklikumat sidet toetatud organisatsiooniga. Isiklike suhete tähtsustumine tähendab ühtlasi, et annetajad soovivad rohkem läbipaistvust annetuste kasutamise osas.
• Sotsiaalsete eesmärkide tähtsustumine ehk strateegiline annetamine – annetajate eesmärk on saavutada mõni soovitud positiivne ja jätkusuutlik sotsiaalne muutus. Üha tavalisem on see, et ettevõtted otsivad ise partnereid, kelle tegevust toetada.
• Kuna annetajad soovivad laiemat ühiskondlikku kasu, kerkib esile vajadus mõõta sotsiaalset, poliitilist või kultuurilist mõju. See tähendab aga, et iga objekti ja ürituse puhul tuleb läbi mõelda, milline andmestik ja meetod on mõju ja selle eri tahkude – kultuuriline, keskkondlik, majanduslik, sotsiaalne jne – kajastamiseks sobilik.
• Kasvab annetustele kehtivate maksuerisuste mitmekülgsus – maksusoodustuste kui kõige levinumate maksuerisuste kõrvale on tekkimas ka teisi viise, näiteks annetuste võimendamise ja maksude suunamise skeemid.

Annetamine ja sponsorlus on levinumad viisid, kuidas Eesti ettevõtted kultuuri- ja spordiasutusi toetavad. Lisanduvad tasuta või soodustingimustel tooted-teenused ning tehakse ka mitterahalisi annetusi, näiteks vabatahtliku töö näol.

Annetuste maht on Eestis aasta-aastalt kasvanud pea samas tempos majanduskasvuga. Kuigi üksikute annetajate arv on aastate jooksul kasvanud, on see suurenenud aeglasemalt kui annetuste kogusumma ja annetuste arv. See viitab sellele, et annetuste kasvu veavad eelkõige need, kes on varemgi annetanud ning nüüd oma panust suurendanud.

Ajas on kasvanud nii üksikisikute kui ka ettevõtete annetuste keskmine suurus. Keskmine üksikisikust annetaja andis 2023. aastal heategevuseks u 60 eurot ehk 5 eurot kuus. Mediaanannetus on kõige suurem 1960–1969. aastal sündinute seas (90 eurot aastas) ning väikseim pärast 2000. aastat sündinud inimeste seas (15 eurot aastas). Ettevõtete annetuste keskmist taset mõjutavad üksikud suurannetused. Kui annetuste keskmine suurus on üle 6000 euro, siis mediaanannetus ehk keskmise annetaja annetus on sellest enam kui kümme korda väiksem.

Ettevõtete seas on suurim potentsiaal annetuste kasvatamiseks. Kehtiva tulumaksuseaduse järgi on ettevõtetel võimalik tulumaksusoodustusega ühingute nimekirja kantud asutustele annetada kuni 10% eelneva majandusaasta kasumist või 3% väljamakstud töötasudest tulumaksuvabalt. Võimalikust maksuvaba annetamise mahust kasutavad ettevõtted ära väga väikese osa. 2023. aastal annetati nimekirja kuuluvatele asutustele kokku 16,5 miljonit eurot, sealhulgas kultuuri- ja spordivaldkonda toetati 4,4 miljoni euroga. Võimalik olnuks maksuvabalt annetada 1,1 miljardit eurot. Kultuuri- ja spordivaldkonda toetavaid ettevõtteid motiveerib enim missioonitunne, aga ka toetuse saaja tegevuse läbipaistvus toetuse kasutamisel.

Kõrgem annetamiskultuur ja suurem teadlikkus võib toetada erarahastamise kasvu. Erarahastamise kasvuks, nagu on viidanud ka rahvusvahelised uuringud, on oluline edendada annetamiskultuuri. Sellele võib kaasa aidata näiteks toetajate aktiivsem tunnustamine ja meelespidamine, samuti kultuuri- ja spordiorganisatsioonide parem nähtavus. Üks võimalus on ka nende annetuste soodustamine, kus juba kehtivate maksusoodustuste näol on algus tehtud. Samas on Eesti ettevõtete teadlikkus maksusoodustustest üksjagu puudulik.

Riigipoolne annetuste võimendamine võib mõjutada kuni 40% ettevõtete annetuskäitumist. Eesti ettevõtete jaoks võib avaliku sektori toetus mõjuda kvaliteedimärgina, mis julgustab annetama. Arenguseire Keskuse küsitlusest selgus, et ettevõtetest, kes juba toetavad mõnda organisatsooni või asutust, suurendaks 37% annetamist kas oluliselt või mõningal määral, kui riik lisaks igale annetatud eurole pool eurot juurde. Ettevõtetest, kes ei ole viimase kahe aasta jooksul mõnda organisatsiooni või isikut toetanud, kaaluks riigi võimenduse korral annetamist 39%. Samas 58% juba annetavatest ettevõtetest hindab, et see meede ei paneks neid annetusi suurendama ning 5% vähendaks praegust annetuste mahtu.

Selleks et pakkuda analüütilist tuge muudatuste tegemiseks eraraha kaasamise süsteemis, on Arenguseire Keskus välja töötanud kultuuri- ja spordivaldkonda eraraha kaasamise kalkulaatori. Kalkulaator võimaldab hinnata mõningate eraraha kaasamise suurendamiseks tehtud ettepanekute ligikaudset mõju spordi- ja kultuurivaldkonda laekuva eraraha mahule ning riigi tuludele ja kuludele.

Raportis on võetud vaatluse alla kolm stsenaariumi. Stsenaariumid on valitud selliselt, et esimene neist peegeldab seniste suundumuste jätkumist, teine Eesti ettevõtete annetuskultuuri lähenemist Skandinaavia riikidele ning kolmandas stsenaariumis ergutatakse ettevõtete annetusi riigi lisapanusega. Annetuste saajate seisukohast on seatud eeldustel tulusaim stsenaarium see, kus riik võimendab ettevõtete annetusi. Selline skeem tooks rakendamise esimesel aastal ligikaudu 14 miljonit eurot annetusi ehk juurdekasv baasstsenaariumiga võrreldes oleks üle 9 miljoni euro. Mida aasta edasi, seda suuremaks lisatulu kasvaks. Samas tähendab erasektori annetuste võimendamine riigi jaoks ka kulu.

Joonis 1. Annetuste saajate tulud miljonites eurodes
Allikas: Arenguseire Keskus, 2025

Teisalt on kultuuri- ja spordivaldkonna stimuleerimisel majandust elavdav mõju – osa riigi kuludest kaetakse kohe annetuste kasutamisel tekkiva maksutuluga. Samuti kasvatab toetust saanud asutuste suurem tegevusmaht sisemajanduse kogutoodangut, sest annetusi saanud ühingud kasutavad ka teiste majandusharude tooteid ja teenuseid. Neil eeldustel saaks 2035. aastal 15 miljoni eurose riigi investeeringu vastu tagasi 10 miljonit eurot maksutulu ja 63,5 miljonit eurot sisemajanduse kogutoodangut. Liikumis- ja spordiharjumused ning kultuuritegevuses osalemine võivad aidata inimestel ka kauem tööturul püsida ning säilitada aktiivse eluviisi. Täiendava maksutulu kõrval oleks sellest suur abi ka tööjõupuuduse leevendamisel ja väheneks vajadus välistööjõu järele.

Kaughasartmängudelt laekuv maks saaks tuua lisatulu kultuuri ja spordi rahastamiseks. Hasartmängumaksust laekuva rahaga toetatakse ka praegu Kultuurkapitali kaudu kultuuri ja sporti. Hasartmängumaksu laekumine on kiiresti kasvanud. Seejuures on vähenenud maksulaekumine mängusaalidelt ja väga kiiresti kasvanud internetipõhistelt hasartmängudelt laekuv maksutulu, mis 2019. aastal moodustas üksnes kümnendiku, kuid 2024. aastal juba enam kui kolmandiku kogu hasartmängumaksu laekumisest. Kaughasartmängude valdkonna kiirele kasvule on kaasa aidanud Eesti liberaalne õiguskeskkond, mis pakub ettevõtetele võimalust tegutseda rahvusvaheliselt. Turuosaliste hinnangute alusel tehtud simulatsiooni järgi võib kaughasartmängudelt laekuv maksutulu optimistlikuma prognoosi kohaselt 2029. aastaks mitmekordistuda. Selle potentsiaali kasutamine eeldab ühelt poolt riigi võimekuse tõstmist menetlustoimingutes ning teisalt on oluline võrreldes teiste riikidega säilitada atraktiivne maksumäär. Selline lisaraha võimaldaks riigil võimendada ettevõtete annetusi ja viia ellu ka kultuuri- ja spordiobjektide arendamise plaanid.