Muutused, mille toovad kaasa uued tehnoloogiad, töösuhete mitmekesisemaks ja ebamäärasemaks vormumine, võimalus teha tööd piiriüleselt ja tehnoloogia arenguga kaasnev tööturu struktuurne ümberkujunemine, on ühest küljest mõõtmatult suurendanud elatise teenimise ja eneseteostuse võimalusi ning andnud selles vallas juurde paindlikkust, kuid teisalt hakanud tekitama ebakindlust nii töötegijate, tööandjate kui ka poliitikakujundajate hulgas.
Raportid
Ettevõtete tegevuse olemus ja ulatus ning investeerimisvajadused sõltuvad tema rollist väärtusahelas: mida kõrgemale väärtusahelas ettevõte jõuab, seda raskem on edaspidi tootlikkust suurendada ning seda olulisemaks muutuvad rahvusvaheline haare ja rahvusvahelised võrgustikud.
Väärtusahela kõrgeimatele astmetele, globaalse brändini või ökosüsteemi loomiseni jõudmise eeldus on majanduskeskkonna õiguskindlus, sealhulgas tänapäevasel tasemel intellektuaalomandi kaitse ning kõrgel tasemel inimkapitali ja teadusvõimekuse olemasolu.
Töötajasõbraliku paindlikkusena mõistame tööpraktikaid, mida kasutatakse lepingulises töösuhtes.
Virtuaaltöö (virtual work) all mõistetakse tasustatud tegevusi, mida viiakse läbi või hallatakse IKT-vahendeid kasutades. Virtuaaltöö võib jagada kolme kategooriasse: kaugtöö, platvormitöö (crowd work) ja tekkivad uued virtuaalsed ametid.
Rahvusvahelise mobiilsuse all mõistame töötajate (lühiajalist) töörännet. Selle raames tuleb ette nii inimeste piiriülest liikumist ühe riigi tööturult teisele kui ka virtuaalset liikumist eri riikide tööturgude vahel isiku kohast sõltumata.
Hõivemäärade muutuse käsitlemine pikaajalises tööturu-prognoosis on Eestis esmakordne. See võimaldab senisest märksa täpsemalt näidata töötajate ja ülalpeetavate suhte muutust.
Tootlikkus tähistab tootmise efektiivsust ehk seda, kui palju too- dangut on võimalik saada kindlast hulgast tootmissisenditest. Sellest tulenevalt väljendatakse tootlikkust kui tootmisväljundi ja -sisendite suhtarvu.
Tuntuim tootlikkuse indikaator on tööjõu tootlikkus. Riikide tasandil väljendatakse tööjõu tootlikkust sageli sisemajanduse kogutoodangu (SKT) ja töötatud tundide suhtarvuna.
Riigireformi debatt on Eestis vähese mitmekesisu- sega ning piiratud alternatiivide spektriga. Sellisena on see kaasa toonud ühiskondliku arvamuse suure polariseerumise ning raskused kompromisside leid- misel. Tihti keskendub debatt piiratud tähtsusega teemadele nagu näiteks, kui suur peab olema Riigi- kogu liikmete arv või kas presidenti tuleks valida otse. Need küsimused ei ole fundamentaalse täht- susega kindlustamaks, et riigivalitsemine oleks kaa- sav, tõhus ja väliskeskkonnas toimuvate muutuste suhtes kohanemisvõimeline.
Platvormitöö* on saanud Eesti inimeste jaoks oluliseks lisasissetulekuallikaks, aga enamjaolt ei ole see nende põhitöö.
*Platvormitööna mõistetakse tööd, mida vahendatakse ja/või hallatakse digiplatvormil ja mida tehakse virtuaalselt või füüsilises keskkonnas