Raportid

Väga suure ekspordi osakaaluga sektor, kus kriisi mõju on avaldunud peamiselt läbi sisendite tarnimise- ja tööjõuprobleemide. Sektori tulevikuperspektiivid on soodsad, kuivõrd nõudlust elektroonika järele kasvatavad ülemaailmsed megatrendid nagu Tööstus 4.0, kliimamuutustega võitlemiseks lahenduste otsimine ning tehnoloogilised uuendused tervishoius. Kriisiga kiirenenud tarneahelate lühenemine võib aidata Eesti ettevõtetel kliendiportfelli laiendada. Tootmise Eestis hoidmiseks on vaja kvalifitseeritud tööjõudu.

Elutähtis ja suures osas kohalikku toorainet kasutav majandusharu, mille vastupidavust kriisis on toetanud tarbijate püsiv nõudlus ja ettevõtete suur tähelepanu hügieeninõuetele. Tulevikuarengud on tugevalt mõjutatud inimeste tarbimisharjumustest ja sissetulekute tasemest, aga ka keskkonnanõuete karmistumisest. Sissetulekute kahanedes hakkavad hinnatundlikud tarbijad eelistama kodumaise toodangu asemel odavamaid importkaupu. Kuigi siseturg moodustab põhiosa ehk kaks kolmandikku ettevõtete käibest, on eksportööride jaoks suureks riskiks kriisiga kaasnev protektsionismi kasv eksportturgudel.

Kriisis väga tugevalt kannatada saanud sektor, kus on oodata püsivamaid muutusi. Kaugtöö esiletõus kahandab nõudlust ka siis, kui riikidevaheline liikumine taastub. Võimendunud hügieeni ja turvalisuse ning tervise väärtustamine pakub uusi ärivõimalusi nagu kontaktivabad lahendused majutuses ning toitlustuses ning personaalsem lähenemine turismis, kuid nendega kaasa minemiseks on vaja riskijulgust. Sektori ja selles töötavate inimeste konkurentsivõime tõstmise võti peitub üldoskuste nagu kohanemis- ja õppimisvalmiduse, võõrkeeleoskuse või arvutioskuse säilitamises ja parandamises.

Oluline eksportiv tööstusharu, kus tänu puidupõhiste materjalide nõudluse kasvule ja uute turgude avanemisele on suudetud siiani kriisiga suhteliselt hästi hakkama saada. Uusi võimalusi pakub puidukeemia areng, mis laiendab puidumaterjalide kasutusvõimalusi, näiteks farmaatsias.

Arenguseire Keskus (ASK) tõi välja globaalsete jõujoonte muutumise stsenaariumid aastani 2035 ja nende tähenduse Eesti arengule. Kirjanduse ülevaadete põhjal, veebiseminaridel osalenute arvamuste alusel ja ekspertarutelude käigus valmis ühisloome tulemusel neli stsenaariumi.

Arenguseire Keskus koostas neli Eesti majanduse regionaalse arengu stsenaariumi aastani 2035.

Arenguseire Keskus koostas neli Eesti majanduse regionaalse arengu stsenaariumi aastani 2035.

Arenguseire Keskus koostas neli Eesti majanduse regionaalse arengu stsenaariumi aastani 2035.

Arenguseire Keskus koostas neli Eesti majanduse regionaalse arengu stsenaariumi aastani 2035.

Arenguseire Keskus koostas neli Eesti majanduse regionaalse arengu stsenaariumi aastani 2035.