Rahvusvahelise mobiilsuse all mõistame töötajate (lühiajalist) töörännet. Selle raames tuleb ette nii inimeste piiriülest liikumist ühe riigi tööturult teisele kui ka virtuaalset liikumist eri riikide tööturgude vahel isiku kohast sõltumata.
Hõivemäärade muutuse käsitlemine pikaajalises tööturu-prognoosis on Eestis esmakordne. See võimaldab senisest märksa täpsemalt näidata töötajate ja ülalpeetavate suhte muutust.
Tootlikkus tähistab tootmise efektiivsust ehk seda, kui palju too- dangut on võimalik saada kindlast hulgast tootmissisenditest. Sellest tulenevalt väljendatakse tootlikkust kui tootmisväljundi ja -sisendite suhtarvu.
Tuntuim tootlikkuse indikaator on tööjõu tootlikkus. Riikide tasandil väljendatakse tööjõu tootlikkust sageli sisemajanduse kogutoodangu (SKT) ja töötatud tundide suhtarvuna.
Riigireformi debatt on Eestis vähese mitmekesisu- sega ning piiratud alternatiivide spektriga. Sellisena on see kaasa toonud ühiskondliku arvamuse suure polariseerumise ning raskused kompromisside leid- misel. Tihti keskendub debatt piiratud tähtsusega teemadele nagu näiteks, kui suur peab olema Riigi- kogu liikmete arv või kas presidenti tuleks valida otse. Need küsimused ei ole fundamentaalse täht- susega kindlustamaks, et riigivalitsemine oleks kaa- sav, tõhus ja väliskeskkonnas toimuvate muutuste suhtes kohanemisvõimeline.
Platvormitöö* on saanud Eesti inimeste jaoks oluliseks lisasissetulekuallikaks, aga enamjaolt ei ole see nende põhitöö.
*Platvormitööna mõistetakse tööd, mida vahendatakse ja/või hallatakse digiplatvormil ja mida tehakse virtuaalselt või füüsilises keskkonnas
Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda