Raportid

Eesti maksukoormus on üks Euroopa Liidu madalamaid ja maksuerandid moodustavad vaid 1% SKT-st. Euroopa Liidu keskmisega võrreldes on Eestis suurem roll tarbimismaksudel, sarnane osakaal tööjõumaksudel ning oluliselt väiksem kapitali- ja varamaksudel. Rahvastiku vananemine ja töövormide muutumine hakkab tulevikus vähendama tööjõumaksude osakaalu riigi kulutuste rahastamisel.

Keskkonda mõjutavatest maksudest ja tasudest kogutakse Eestis Euroopa Liidu keskmisega võrreldes rohkem kütuseaktsiisi ning ressursi- ja saastetasusid. Eesti on ainus Euroopa Liidu riik, kus pole elanike transpordieelistuste suunamiseks kasutusele võetud automaksu. Transpordi maksustamine jääb Eestis liikmesriikide keskmisele alla üheteistkordselt. Samas ei saa keskkonnamaksud olla pikaajaliseks maksutulu allikaks – kui keskkonda kahjustav tegevus väheneb, vähenevad kiiresti ka eelarvetulud.

Kõik Euroopa Liidu riigid kasutavad tervisekäitumise mõjutamiseks makse ja aktsiise. Alkoholi- ja tubakaaktsiisi tulude osakaal on Eestis EL-i liikmesriikidega võrreldes suurimate seas. Samas on kasutamata mitmed muud võimalused maksude ja soodustustega inimeste tervisekäitumise edendamiseks.

Eesti kuulub nende väheste OECD riikide hulka, kus teadus- ja arendustegevust (TA) soodustavaid maksuerandeid kasutusel ei ole. Eestis on langetatud valik edendada ettevõtete TA-d ja innovatsiooni toetusprogrammide abil (vt EAS.ee), see võimaldab abi paremini sihtida. Teisalt on maksusoodustustel toetustega võrreldes suurem mõju TA laiemale levikule ettevõtete seas. Seetõttu kasutavad arenenud riigid mõlemaid instrumente.

Platvormide roll kasvab professionaalsete teenuste segmendis: üha enam tehakse platvormi vahendusel keerukamaid oskusi eeldavaid töid, näiteks IT ja graafiline disain või õigusnõustamine. Jätkuvalt on suur osakaal ka lihtsamatel töödel – sõidujagamine ja kulleritöö. Vähenenud on ülesannete täitmine teiste kodudes ja isikuhooldusteenused, mis on koroonakriisi kontekstis eeldatav tulemus.

Kõige enam mõjutatud on olnud sõitjateveo sektor, kaubaveos ei ole viiruskriisi mõju olnud märgatav. Valdkond pakub baasteenust teistele majandusharudele ning edasine areng sõltub majanduse üldisest käekäigust, aga ka riigi poliitikatest. Uusi võimalusi pakub alternatiivsete kütuste kasutuselevõtt ja transpordi elektrifitseerimine, kuid kriis võib mõjutada ettevõtete võimekust uutesse tehnoloogiatesse investeerida. Laonduse tulevikuväljavaateid võib toetada kriisiga tekkinud suuremate laovarude hoidmise trend ja rahvusvaheliste e-kaubanduse platvormide kiire kasv.

Oluline eksportiv sektor, kus kõige suurema löögi said välisturgudele ning hotellide ja restoranide sektorile keskendunud ettevõtted. Kriisi mõjul hakkasid ettevõtted kiirkorras digitaliseerima ja automatiseerima protsesse ning pakkuma tooteid e-kanalite kaudu. Kriisist on võitnud näiteks piiritusetootjad, keda soosis plahvatuslik nõudluse kasv desinfitseerimisvahendite järele.

Ühiskonna toimimise seisukohalt elutähtis ja kriisist suhteliselt vähe mõjutatud sektor, mille arenguid suunavad regulatsioonid, tehnoloogilised pöörded, aga ka ilmastik. Uusi võimalusi pakub digitaliseerimine ja (suur)andmetele tähenduse loomine ning sellele toetuvad energiaefektiivsuse teenused. Hea võimalusena terendab üleeuroopalise energeetika AI test- ja katsekeskuse toomine Eestisse. Taastuvenergeetika laiem levik toob kaasa vajaduse energia salvestamise järele. Kaugemasse tulevikku jääv roheliste kütuste ajastu saabumine võib Eestile fossiilkütuste ajastust soodsamakski kujuneda.

Võtmeharu epidemioloogilise olukorra stabiliseerimisel. Kriisi tulemusel võib valdkonnas tekkida uusi ärivõimalusi seotuna IKT ja masinaehitusega – näiteks diagnoosimise robotid ja plokiahelapõhised terviseandmete kaitse lahendused. Tervisetehnoloogiate kiirest arengust osa saamine eeldab nii head sektorisisest koostööd era- ja riiklike asutuste vahel kui ka sobivat tööjõudu.

Oluline eksportiv tööstusharu, kus tänu pikkadele lepingutele oli kriisi mõju esialgu mõõdukas. Investeeringute kärpimine ja edasi lükkamine teistes majandusharudes mõjutab negatiivselt sektori väljavaateid lähiperioodil. Uusi võimalusi pakub tarneahelate lühendamise ja tootmise Euroopasse tagasitoomine trend, kuid see eeldab sektori ettevõtetelt mahukaid investeeringuid automatiseerimisse ja digitaliseerimisse.