Raportid

10 000 sõjapõgeniku püsivalt Eestisse elama asumine tõstaks Eesti rahvaarvu 2022. aasta alguse tasemest kõrgemaks üheksaks aastaks, seejärel positiivne mõju taandub madala sündimuse ja seda mitte kompenseeriva sisserände tulemusena. Kui Eestisse jääb püsivalt elama 30 000 sõjapõgenikku, aitab see rahvaarvu suurendada 22 aastaks ja kui 60 000 põgenikku, siis 40 aastaks. Tööturu mõttes on oluliseks näitajaks tööealiste inimeste ja vanemaealiste suhtarv. Sisseränne aitab suhtarvu parandada kuni 2060-ndate aastateni ja seejärel mõju taandub.

Eestis on pikaajalise hoolduse kulud varjatud, sest need jäävad enamasti abivajajate ja lähedaste kanda. Eestis on hinnanguliselt 50 000 omastehooldajat, kes moodustavad 7,7% hõivatutest. Ametlikke teenuseid saab kasutada iga kümnes abivajaja. Euroopa Liidu keskmise taseme saavutamiseks peaks Eestis avaliku sektori poolt pikaajalisele tehtavad kulutused suurenema 0,4%-lt (108 mln eurot) 2,2%-le SKT-st (590 mln eurot aastas).

Eestis on ettevõtete tulumaksu osakaal maksusüsteemis Euroopa madalaimate seas. Näiteks 2019. aastal ulatus see 1,8%-ni SKT-st (EL-i keskmine 2,8%). Maksutulust moodustas ettevõtte tulumaks 5,5% (EL-i keskmine 6,9%). 2020. aastal laekus Eestis ettevõtete tulumaksust 450 miljonit eurot (1,7% SKT-st).

Varamaksud moodustavad Euroopa Liidu riikide maksutulust keskmiselt 5%. Eesti varamaksud on nende hulgas kõige madalamad. Kui Eesti varamaksude osakaal SKP-st oleks EL-i keskmisel tasemel, laekunuks 2019. aasta riigieelarvesse 530 miljonit eurot enam maksutulu.

Eesti maksukoormus on üks Euroopa Liidu madalamaid ja maksuerandid moodustavad vaid 1% SKT-st. Euroopa Liidu keskmisega võrreldes on Eestis suurem roll tarbimismaksudel, sarnane osakaal tööjõumaksudel ning oluliselt väiksem kapitali- ja varamaksudel. Rahvastiku vananemine ja töövormide muutumine hakkab tulevikus vähendama tööjõumaksude osakaalu riigi kulutuste rahastamisel.

Keskkonda mõjutavatest maksudest ja tasudest kogutakse Eestis Euroopa Liidu keskmisega võrreldes rohkem kütuseaktsiisi ning ressursi- ja saastetasusid. Eesti on ainus Euroopa Liidu riik, kus pole elanike transpordieelistuste suunamiseks kasutusele võetud automaksu. Transpordi maksustamine jääb Eestis liikmesriikide keskmisele alla üheteistkordselt. Samas ei saa keskkonnamaksud olla pikaajaliseks maksutulu allikaks – kui keskkonda kahjustav tegevus väheneb, vähenevad kiiresti ka eelarvetulud.