Viiruskriisi tuules annavad järjest enam tooni online teenused. Traditsioonilise panganduse kõrvale kerkivad finantstehnoloogia ärid on viiruskriisis leidnud uusi kasutajaid ja laiendavad turuosa, sh nende ettevõtete arvelt, keda traditsioonilised pangad ei kata. Pikaajaliselt madalad intressid toovad kaasa nõudlikumad ootused riskide juhtimisele. Kindlustussektori olukord sõltub majanduse üldisest käekäigust ning negatiivsete mõjude avaldumine võtab aega. Küberturbe olulisus suureneb koos virtuaalkanalite levikuga ning samavõrd on kasvamas nõudlus küberriskide kindlustuse järele.
Raportid
Pikast planeerimis- ja tööahelast tulenevalt on kriisi mõju ehitussektorile olnud siiani mõõdukas, kuid erasektori vähenenud nõudlus hakkab sektori ettevõtetele järjest enam mõju avaldama. Riigi kontratsükliline lähenemine hoonete ja rajatiste tellimisel leevendaks kriisi mõju ehitusettevõtetele, kuid takistuseks on projekteeritud ja hankimiseks valmis projektide olemasolu. Sektori pikemaajalised arenguvõimalused on mõjutatud rohepöörde püüdlustest.
Kriisi negatiivne mõju iduettevõtetele seisnes jätkuinvesteeringute pidurdumises, sagenesid investorite äraütlemised. Paljud ettevõtted vähendasid kulusid ja koondasid töötajaid.
Kriisiga kaasnenud võimalused seisnevad kiirete lahenduste pakkumises esile kerkinud probleemidele, näiteks e-õppes, e-kaubanduses ja teenindusprotsesside kontaktivabaks ümberkujundamises. Rohepööre on iduettevõtlusele soodne, kuid kapitalimahukatel iduettevõtetel on tarkvarafirmadega võrreldes palju raskem investeeringuid leida.
Tööstusharud, mis pakuvad peamiselt tootmis- sisendeid ning kus kriisi mõju ilmneb seetõttu viitajaga. Ettevõtete käibelangused on olnud mõõdukad, kuid kasumlikkus ja investeeringud
on kukkunud märkimisväärselt. Tulevikuarenguid mõjutavad karmistuvad keskkonnanõuded, millega vastavusse viimine nõuab investeeringuid ja tootearendust.
Jaapani oodatav eluiga on üks maailma kõrgemaid ning Hollandi ja Suurbritannia oodatav eluiga ületab Euroopa Liidu keskmist.
Keskseks eesmärgiks on tervena elatud aastate arvu kasvatamine.
Kuni 900 miljonit eurot on Eesti Haigekassa eelarve puudujääk 2035. aastal, kui ei muudeta tänast rahastamismudelit.
Tervisekindlustuse rahastamine toetub väga suurel määral sihtotstarbelisele sotsiaalmaksule, mis on omakorda seotud töötamisega. See ei ole juba lähikümnendil jätkusuutlik mudel.
Väga erilaadsetest ettevõtetest koosnev sektor, mille eripäraks on lisandväärtuse loomine läbi elamuste pakkumise. Kuivõrd tegemist pole esmatähtsa sektoriga, Sektori käekäik sõltub oluliselt ülejäänud majanduse olukorrast – meelelahutusele kulutatakse raha, kui elutähtsad vajadused on kaetud. Tegevuskeelu kehtestamisel on ainus viis ellujäämiseks riigipoolsed toetused, sest pakutava üleviimine digikanalitesse liigselt väärtust kaotamata on ülimalt keeruline.
Väga suure ekspordi osakaaluga sektor, kus kriisi mõju on avaldunud peamiselt läbi sisendite tarnimise- ja tööjõuprobleemide. Sektori tulevikuperspektiivid on soodsad, kuivõrd nõudlust elektroonika järele kasvatavad ülemaailmsed megatrendid nagu Tööstus 4.0, kliimamuutustega võitlemiseks lahenduste otsimine ning tehnoloogilised uuendused tervishoius. Kriisiga kiirenenud tarneahelate lühenemine võib aidata Eesti ettevõtetel kliendiportfelli laiendada. Tootmise Eestis hoidmiseks on vaja kvalifitseeritud tööjõudu.
Elutähtis ja suures osas kohalikku toorainet kasutav majandusharu, mille vastupidavust kriisis on toetanud tarbijate püsiv nõudlus ja ettevõtete suur tähelepanu hügieeninõuetele. Tulevikuarengud on tugevalt mõjutatud inimeste tarbimisharjumustest ja sissetulekute tasemest, aga ka keskkonnanõuete karmistumisest. Sissetulekute kahanedes hakkavad hinnatundlikud tarbijad eelistama kodumaise toodangu asemel odavamaid importkaupu. Kuigi siseturg moodustab põhiosa ehk kaks kolmandikku ettevõtete käibest, on eksportööride jaoks suureks riskiks kriisiga kaasnev protektsionismi kasv eksportturgudel.