Vene-Ukraina sõja pikaajalised mõjud Eestile

Vene-Valgevene impordist loobumise mõju majandussektoritele

Laadi alla PDF (212.22 KB)

Venemaa-Ukraina sõjast tingitud Venemaa ja Valgevene impordi piiramise mõju jõuab Eesti ettevõteteni mitmel viisil: otseselt läbi impordi asendamise teistest riikidest pärit kaupadega (üldjuhul kallim) ning kaudselt läbi Eestist ostetavate, kuid Vene-Valgevene toormest sõltuvate toodete-teenuste hinnatõusu (nt energia).

Eesti majanduse tegevusaladest on enim mõjutatud laonduse ja veondusega seotud harud, samuti metallitootmine ning puidu- ja keemiatööstus. Tugevalt mõjutatud tegevusalade ring on suhteliselt kitsas – vaid seitsme tegevusala puhul kallinevad importsisendid tervikuna üle 5%. Venemaa ja Valgevene impordi asendamise teeb keerukaks see, et mitmetes valdkondades ei ole turul üleliigset pakkumist ning kaupade saamiseks tuleb maksta teistest turuosalistest kõrgemat hinda. Samuti tähendab pikemate tarneahelate ülesehitamine keerulisemat logistikat, mis nõuab ettevõtetelt riskide maandamiseks suuremate laovarude hoidmist ja tõstab kulusid.

Kõige enam on Valgevene ja Venemaa impordist mõjutatud laonduse ja veondusega seotud tegevusalad, mille
puhul impordi osakaal neist riikidest on 92% ja maht üle 1,4 miljardi euro (ligikaudu 50% kogu Eesti impordist Venemaalt-Valgevenest). Tegevusala jaoks on Venemaalt ja Valgevenest imporditavate kaupade asendamise hind teistest riikidest pärit kaupadega 31% kallim.

Tegevusalati on mõjutatud veel puidutöötlemine (import Venemaalt ja Valgevenest 28% ja asenduskaupade hind teistest riikidest 33% kõrgem), metallitootmine ja metalltoodete tootmine (osakaal vastavalt 60% ja 7% ning asendamine 57% ja 63% kallim), keemiatööstus (osakaal 31% ja asendamine 23% kallim). Lisaks on mõjutatud hulgikaubandus (osakaal 10% ja kallinemine 37%) ja jaekaubandus (osakaal 4% ja kallinemine 23%). Osadel tegevusaladel on alternatiivid ka odavamad – nt peakontorite tegevuse haru (osakaal 83% ja mujalt importimine 26% odavam).

Venemaa ja Valgevene impordi osakaalu ja teistest riikidest importimise suhteliste hindade alusel saab leida importsisendite kaalutud keskmise hinnamuutuse tegevusalade jaoks (joonis 2). Venemaa ja Valgevene impordi asendamise mõju sektori importsisendite hindadele on suurim metallitootmise harus, kus importsisendid kallineksid 2021. aasta hindades keskmiselt 34,2% (rahalises väärtuses 29,5 miljoni euro võrra).

Hinnasurve on väga suur ka laonduse- ja veonduse abitegevuste harus, kus importsisendite hinnad kasvaksid 29% võrra (457 mln eurot), samuti puidutööstuses (+9,3%, 63 mln eurot) ja keemiatööstuses (+7,2%, 24,5 mln eurot). Samas erinevad tegevusalad oluliselt selle poolest, kui suur on imporditavate sisendite tähtsus – vaadates impordi suhet sektori kogukuludesse on näiteks metallitootmise ja keemiatööstuse jaoks impordi tähtsus kogukuludest enam kui kaks korda kõrgem kui puidutööstuses. Impordi asendamisega tekkiv hinnasurve on suhteliselt kontsentreeritud ning valdava osa tegevusalade jaoks jääb alla 5%. Samas võtab analüüs arvesse ainult impordi asendamise otseseid mõjusid ehk neid kaupu, mida ettevõtted ise impordivad.

Väga tähtsad on ka kaudsed mõjud ehk näiteks energiakandjate kallinemist põhjustatud hinnasurve, mis jõuab ettevõteteni läbi kodumaiste teenuseosutajate. Samuti jõuavad Venemaa ja Valgevene impordipiirangute mõjud Eesti ettevõteteni läbi globaalsete väärtusahelate ehk importides vahetooteid neist riikidest, mis on varem kasutanud Venemaa või Valgevene toormeid.

Raportiga seotud uudised

Vaata veel uudiseid
×

Liitu uudiskirjaga

Igal kuul ilmub Arenguseire Keskuse uudiskiri. Selles kajastatakse aktuaalseid teemasid, millest räägivad maailma mõttekojad. Samuti saate uudiskirjast lugeda Arenguseire Keskuse ürituste ja muude tegemiste kohta.