Eesti liigub vaikselt heaoluühiskondadele omase postmaterialistliku väärtusruumi suunas, kus inimesed hoolivad tervisest, tunnevad vastutust oma tegude eest, on poliitiliselt aktiivsed, tolerantsed erinevuste suhtes ja teadlikud loodushoiu küsimustes. Kasvanud on küll Eesti elanike üldine õnnetunne ning eluga rahulolu, kuid vahe Põhjamaadega on jäänud samaks või suurenenud. Eesti elanikud on võrreldes Skandinaavia rahvastega märgatavalt vähem usaldavad, sallivad ja õnnelikud.
Raportid
Eesti ettevõtete „geenivaramus“ on ühendatud kõik olulisemad ettevõtte tasandi registriandmed (käibe- ning tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide, kaupade ja tee- nuste välisakaubanduse ning Eesti Äriregistri andmed) aastatel 2016- 2017, lisaks riikide sisend-väljund tabelite andmebaas (WIOD).
Töötaja ja iseseisva lepingupartneri (ehk võlaõigusliku käsundus- või töövõtulepingu alusel iseseisvalt tegutseva isiku) peamine eristamiskriteerium on töötegija allumine tööd andvale isikule, töötajat iseloomustab ka majanduslik sõltuvus tööd andvast isikust ning töö tegemine isiklikult ja tasu eest.
Muutused, mille toovad kaasa uued tehnoloogiad, töösuhete mitmekesisemaks ja ebamäärasemaks vormumine, võimalus teha tööd piiriüleselt ja tehnoloogia arenguga kaasnev tööturu struktuurne ümberkujunemine, on ühest küljest mõõtmatult suurendanud elatise teenimise ja eneseteostuse võimalusi ning andnud selles vallas juurde paindlikkust, kuid teisalt hakanud tekitama ebakindlust nii töötegijate, tööandjate kui ka poliitikakujundajate hulgas.
Ettevõtete tegevuse olemus ja ulatus ning investeerimisvajadused sõltuvad tema rollist väärtusahelas: mida kõrgemale väärtusahelas ettevõte jõuab, seda raskem on edaspidi tootlikkust suurendada ning seda olulisemaks muutuvad rahvusvaheline haare ja rahvusvahelised võrgustikud.
Väärtusahela kõrgeimatele astmetele, globaalse brändini või ökosüsteemi loomiseni jõudmise eeldus on majanduskeskkonna õiguskindlus, sealhulgas tänapäevasel tasemel intellektuaalomandi kaitse ning kõrgel tasemel inimkapitali ja teadusvõimekuse olemasolu.
Töötajasõbraliku paindlikkusena mõistame tööpraktikaid, mida kasutatakse lepingulises töösuhtes.
Virtuaaltöö (virtual work) all mõistetakse tasustatud tegevusi, mida viiakse läbi või hallatakse IKT-vahendeid kasutades. Virtuaaltöö võib jagada kolme kategooriasse: kaugtöö, platvormitöö (crowd work) ja tekkivad uued virtuaalsed ametid.
Rahvusvahelise mobiilsuse all mõistame töötajate (lühiajalist) töörännet. Selle raames tuleb ette nii inimeste piiriülest liikumist ühe riigi tööturult teisele kui ka virtuaalset liikumist eri riikide tööturgude vahel isiku kohast sõltumata.
Hõivemäärade muutuse käsitlemine pikaajalises tööturu-prognoosis on Eestis esmakordne. See võimaldab senisest märksa täpsemalt näidata töötajate ja ülalpeetavate suhte muutust.
Tootlikkus tähistab tootmise efektiivsust ehk seda, kui palju too- dangut on võimalik saada kindlast hulgast tootmissisenditest. Sellest tulenevalt väljendatakse tootlikkust kui tootmisväljundi ja -sisendite suhtarvu.
Tuntuim tootlikkuse indikaator on tööjõu tootlikkus. Riikide tasandil väljendatakse tööjõu tootlikkust sageli sisemajanduse kogutoodangu (SKT) ja töötatud tundide suhtarvuna.