Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda Platvormitöö küsitlusuuringu viisid 2018. aasta lõpus Arenguseire Keskusega koostöös läbi FEPS, Hertdfordshire’i ülikool, Uni Europa ja Ipsos Mori. Küsitlus on osa üle-Euroopalisest võrdlusest, selle raames uuriti platvormitöö levikut ja olemust Eestis, Hollandis, Saksamaal, Rootsis, Šveitsis, Itaalias, Soomes, Hispaanias, Sloveenias, Tšehhis, Prantsusmaal ja Suurbritannias.
Digiplatvormide levik on soodustanud uute töövormide tekkimist ning kuigi Eestis on peamiselt levinud traditsiooniline töövorm ehk täistööajaga töölepinguline töökoht ühe tööandja juures, kasvab jõudsalt ka platvormitöö osakaal.
Platvormitöö all mõistetakse tööd, mida hallatakse digiplatvormil ja mida tehakse virtuaalselt või füüsilises keskkonnas. Tööd vahendavad platvormid on Eestis kiirelt levinud – Eestis on oma kindla koha leidnud sõidujagajad ja kullerteenused, kuid platvormitöö levib ka näiteks tõlke- ja kujundusteenuste, lapsehoiu ja majapidamistööde vahendamisel.
Eesti inimeste jaoks ei ole platvormitöö enamjaolt nende põhitöö ning Eestis teeb platvormitööd vähemalt kord nädalas 8% vastanutest. Kokku on platvormitööd kunagi teinud 20% tööealisest elanikkonnast. Kõige tuntumad platvormid Eestis on Bolt, Uber, Wolt ja GoWorkaBit.
Ainus sissetulekuallikas on platvormitöö 4%-le Eesti platvormitöö tegijatele, 24% teenivad sel viisil poole oma sissetulekust või enam ning 76% platvormitöötajatest teenib platvormi vahendusel vähem kui poole oma sissetulekust.
Rahvusvahelisest uuringust selgub, et platvormitöö on sagedasem Kesk- ja Ida-Euroopa riikides ning Lõuna-Euroopas. Eesti on platvormitöö leviku poolest 13 küsitletud riigi seas viiendal kohal. Platvormitöö levik tähendab, et töötajate sotsiaalkaitse võib olla ebaühtlane ning inimesed võtavad üha sagedamini ise riski oma tööaja, sissetulekute ja töötingimuste eest. Tihtipeale tähendab see ka inimeste töötundide arvu olulist suurenemist.
Kinnitust ei ole leidnud eeldus, et platvormitööst saab oluline traditsioonilise tööelu asendus. Ligi pool ehk 49% Eesti platvormitöötajatest ütles, et neil on olemas täiskoormusega põhitöökoht ning 7% on osaajaga tööl, 9% Eesti platvormitöötajatest tegutseb iseendale tööandjana, 3% on pensioniealised ja 15% üliõpilased.
Toodi ka välja, et platvormitöö on lisasissetulekuallikas põhitöö kõrvalt või lihtsalt hobitegevus. Samas näitavad uuringu tulemused, et teatud grupp inimesi töötab väga pikki tunde, et oma rahalisi vajadusi katta. Sellel on negatiivsed tagajärjed nende töö- ja pereelu tasakaalule ning tekivad ka märkimisväärsed tööohutusriskid.
Eestis on igas vanusegrupis platvormitöötajaid, kuid neid on rohkem nooremates vanusgruppides. 39% platvormitöötajatest on vanuses 18-24 ja 38% vanuses 25-34. Vaid 5% iganädalastest platvormitöötajatest on vanuses 45-54 ja 6% vanuses 55-65.
Raportiga seotud uudised
-
20.03 2022Aastaraamat: platvormitöö suurendab haavatavust Eesti tööturul
Järjestikuste majanduskriiside tulemusel teravneb platvormitöötajate puuduliku sotsiaalkaitse probleem, selgub aprilli alguses avaldatavast Arenguseire Keskuse aastaraamatust. Digiplatvormide vahendusel töötamise vähesed või puuduvad sotsiaaltagatised hakkavad mõjutama ka Ukraina sõjapõgenikke.