Tulevikukindel maksustruktuur

Tervisekäitumist mõjutavad maksud Eestis 2021

Lühiraport
Laadi alla PDF (1.02 MB)

Kõik Euroopa Liidu riigid kasutavad tervisekäitumise mõjutamiseks makse ja aktsiise. Alkoholi- ja tubakaaktsiisi tulude osakaal on Eestis EL-i liikmesriikidega võrreldes suurimate seas. Samas on kasutamata mitmed muud võimalused maksude ja soodustustega inimeste tervisekäitumise edendamiseks.

Enim kasutatud tervise hoidmisele suunatud maksulahendused Euroopa Liidus:

  • tubakaaktsiis;
  • alkoholiaktsiis;
  • toiduainete madalam käibemaks;
  • erisoodustused ja maksutagastused;
  • suhkrumaks;
  • rasvamaks.

Euroopa riikide tubaka- ja alkoholiaktsiisi maksutulude osakaal kogu maksutulus 2019. aastal

1. Tubakaaktsiis

2021. aastal moodustavad erinevad maksud sigarettide jaemüügihinnast vähemalt 50% kõikides EL-i riikides. Kõige suurem maksude osakaal on Hollandis (74%) ja Eestis (70%).
Tubakatoodete aktsiisi on Eestis pidevalt tõstetud ning küsitluste järgi on tööealiste igapäevasuitsetajate osakaal rahvastikus langustrendis.

Eesti maksutuludest moodustab tubakaaktsiis 2,4%,
EL-is on see keskmiselt 1,4%
.

2. Alkoholiaktsiis

Alkoholiaktsiis on samuti kasutusel kõikides EL-i riikides. Kõige erinevamalt on EL-is maksustatud veinid, näiteks ei rakenda pooled EL-i riigid veinidele üldse aktsiisimaksu. Kuni 2019. aasta 1. juulini alkoholiaktsiis Eestis aina tõusis. Seejuures vähenes alkoholi tarbimine kuni 2018. aastani. Seejärel on alkoholitarbimine hakanud kasvama, langedes kokku alkoholiaktsiisi alandamisega.

Eesti maksutuludest moodustab alkoholiaktsiis
2,4%, EL-is on see keskmiselt 0,4%
.

Andmed: Tervise Arengu Instituut, Riigi Teataja

Andmed: Eesti Konjunktuuriinstituut ja Tervise Arengu Instituut, Riigi Teataja

3. Toiduainete või spetsiifiliste toiduainete madalam maksustamine

Enamikus EL-i riikides on osadele või kõikidele
toiduainetele kehtestatud tavapärasest madalam
käibemaksumäär.
Enamasti on selle eesmärk inimeste
toimetuleku toetamine, kuid viimasel ajal on hakatud
tegema käibemaksuerandeid ka tervise edendamise
eesmärgil. Näiteks maksustatakse Lätis tavapärase 21% käibemaksu asemel Läti kliimas kasvavad puu- ja
juurviljad ning marjad 5% käibemaksuga. 2020. aasta
uuringus ei õnnestunud tõendada, et Läti soodsama
käibemaksuga puu- ja juurviljad oleksid odavamad kui
Eestis ja Leedus (RAIT Faktum & Ariko 2020). Samas
leidis 2019. aasta uuring, et käibemaksu langetamine
aitas 88% ulatuses kaasa hinna langusele (Nipers et. al 2019).

4. Erisoodustused, maksusoodustused ja -tagastused

Kanadas kehtib laste spordiprogrammide kulude
tulumaksutagastus – meede käivitus 2007. aastal ja
seda kasutas 5,2% Kanada maksumaksjatest. Kuigi
pooled lapsevanematest kasutasid meedet, arvas
üksnes väike osa neist (15,6%), et see kasvatas laste
spordiprogrammides osalemist. Enam kasu oli sellest
suurema sissetulekuga inimestel, sest väiksema
sissetulekuga inimesed olid meetmest vähem teadlikud. Sellised meetmed eeldavad piisavat sissetulekut, et tulumaksutagastust saada. Näiteks Eesti koolituskulude maksutagastusest jääb osa kasutamata, sest väiksema sissetulekuga inimeste tulud pole piisavalt suured.

Spordi ja liikumisega seoses on Eestis erisoodustusena kasutusel töötaja tervise- ja spordikulude katmise vabastamine erisoodustusmaksust. Maksuvabastus on kuni 100 eurot kvartalis ühe töötaja kohta. Töötajate kulusid katab ja maksuvabastust kasutab iga 16. tööandja Eestis ning 2019. aastal kasutati neis ettevõtetes maksuvabastust keskmiselt 131 eurot ühe töötaja kohta. Kõige enam kasutati seda meedet finants- ja kindlustus- (50% töötajatele ja keskmiselt 190 eurot) ning info- ja sidevaldkonnas (49% töötajatele ja keskmiselt 90 eurot).

Andmed: Sotsiaalministeerium

Suhkru- või rasvamaksu tulude osakaal kogu maksutulus 2019. aastal

Suhkru- ja rasvamaks toimib läbi tootja mõjutamise. Nende rakendamisel võib olla esmapilgul keeruliselt ennustatavaid tagajärgi, kaasneda võib muude ainete kasutuselevõtt, mis ei pruugi samuti olla tervisele kasulikud.

*Taani, 2012. aasta

5. Suhkrumaks

Nii Eestis kui ka Euroopas on probleemiks ülekaalulisus. Suurbritannias kehtestati suhkrumaks karastusjookidele 2018. aastal. Joogid jagati suhkrusisalduse järgi kolme gruppi ja kui suhkrusisaldus oli alla 5 g/dl, oli see maksuvaba. Selle tulemusena vähenes karastusjookide suhkrusisaldus ja kõrge suhkrusisaldusega jookide hind tõusis maksu tagajärjel kolmandiku võrra.
2017. aastal valmistus ka Eesti kehtestama suhkruga magustatud jookide maksu, aga eelnõu jäi vastu võtmata. Maksuga oleks eeldatavalt kogutud 15–17
miljonit eurot aastas.

6. Rasvamaks

Taanis kehtestati 2011. aastal maailma esimene rasvamaks, mis kehtis kuni 2013. aastani. Näiteks 500 grammise võipaki hind tõusis 20%. Kuigi rasva tarbimine vähesel määral vähenes, maks kaotati, sest: 1) hakati ostma kõrge rasvasisaldusega tooteid naaberriikidest; 2) asenduskaubad ei olnud tervislikumad, näiteks tarbiti enam soola.
2011. aastal kehtestati Ungaris laialdasem pakett, mida nimetati rämpstoidumaksuks. Maksustatakse palju suhkrut, soola, kofeiini või süsivesikuid sisaldavaid toite ja jooke. 2019. aastal koguti selle maksuga 0,3% Ungari maksutulust (Eesti maksutuludest on 0,3% ligikaudu 30 miljonit eurot).

Lühiraport on osa Arenguseire Keskuse tulevikukindla maksustruktuuri uurimissuunast ja valmis uuringu “Käitumist mõjutavate stiimulite kasutamine maksusüsteemis” põhjal. Uuringu viis Arenguseire Keskuse tellimusel läbi Eesti Rakendusuuringute keskus CentAR.
Kontakt: Magnus Piirits, Arenguseire Keskuse tulevikukindla maksustruktuuri uurimissuuna juht, magnus.piirits@riigikogu.ee.

Raportiga seotud uudised

Vaata veel uudiseid
×

Liitu uudiskirjaga

Soovid püsida kursis maailma ja Eesti suundumustega? Kord kuus saadame uudiskirja tellijatele ilmunud uuringud, raportid, blogipostitused. Uudiskirjas tutvustame ka trendiraporti “Pikksilm” uusi artikleid, mis keskenduvad põhjalikumalt mõnele olulisele suundumusele.