Trendid ja konkurentsivõime elektroonilise side valdkonnas

Globaalse sidevõrgu laienemine loob Eesti ettevõtetele uusi ärivõimalusi, teisalt omavad eelkõige USA ja Hiina päritolu digikorporatsioonid üha suuremat osa globaalsest sidetaristust. Jõudude tasakaalustamiseks on Euroopas hakatud nägema vajadust suurema kapitaliseeritusega tugevamate telekommunikatsiooniettevõtete järele. See eeldaks sideturu killustatuse vähendamist ja regulatsioonide suuremat ühtlustamist.

Eestis on valguskaablivõrguga katvus Euroopa võrdluses kõrge (86%). Enamik hooneid, mis on veel valguskaabliga ühendamata, asuvad baasvõrgule väga lähedal – kuni 10 km kaugusel. Samas on Eesti fikseeritud asukohaga püsiühenduste kiiruselt 66. kohal 154 riigi seas¹ ning jääb selles võrdluses pigem allapoole oma võimekust, st võrgud võimaldaksid tehniliselt palju enamat kui tegelik kasutus.

Mobiilse interneti kiiruste võrdluses paikneb Eesti maailmas 24. kohal 102 võrreldud riigi seas – enamik Euroopa riike jääb Eestist tahapoole.² Eesti välisühenduste arv, vaatamata kaablite sihipärastele lõhkumistele Läänemeres, on suhteliselt hea ja võimaldanud katkestusteta ühendust. Mandritevaheliste ühenduste puhul on mereteed endiselt optimaalsed ning nende parandamine on kordades odavam kui uute kaablite rajamine.

Joonis 1. Riikide rahvastiku kaugus lähimast fiiberoptilisest liitumispunktist 2023. aastal
Allikas: International Telecommunication Union (2025)

Eesti ettevõtted liiguvad suuremate ühenduskiiruste kasutamise suunas. 2024. aastal oli internetiühendus 97,7% ja interneti püsiühendus 91% Eesti ettevõtetest.³ Oma interneti püsiühenduse allalaadimis­kiirusega oli rahul 86,6% ettevõtetest, mis on küllaltki kõrge näitaja ning viitab, et sidevõimalused ei ole konkurentsivõimet oluliselt halvendav tegur. Eestis on hüppeliselt suurenenud 1 Gbit/s ja kiiremate ühenduste ostmine äriklientide seas – viimastel kvartalites on kasv  olnud kolmekordne.

Mobiilse interneti taskukohasus toetub konkurentsile, valguskaablivõrgu arendamine eeldab aga mahtu. Mobiilse interneti hind Eestis on suhteliselt soodne tänu kolme suure telekomiettevõtte tihedale konkurentsile. Ka laiemalt on Euroopa regioonis mobiilse interneti hinnad muu maailmaga võrreldes soodsad – nt 2023. aastal oli mobiilse internetiteenuse keskmine tarbijalt saadav kuine käive Euroopas 14,8 eurot, samas kui USAs 41,7 ja Jaapanis 22,6 eurot.⁴ Samas on fikseeritud lairibaühenduste hinnad Eestis lähiriikidega võrreldes kallid, eriti suurte ühenduskiiruste puhul.

Püsiühenduste turul on konkurentsi tihendamine ja seeläbi madalama hinnani jõudmine keerukas, sest Eesti turg on väike, taristusse investeerimine on kallis ja väljaspool tiheasustust äriliselt mitteatraktiivne. Teenusepakkujad kontrollivad sageli ka lõpptarbija liitumispunkti ja kaablit, mis piirab operaatorivahetust. Lisaks  esineb ebaproportsionaalseid nõudeid sideehitusele, mis muudavad ehituse kalliks (näiteks nõue paigaldada valguskaabel kahe meetri sügavusele või lisada juba kaitsetorus olevale kaablile uus kaitsetoru). Olukorda võib muuta kiire ühenduse loomine riigi abiga ning elektrikaablitega koos rajatava operaatorineutraalse internetivõrgu laiem levik.

Globaalne sidevõrk kasvab, kuid võimaluste kõrval süveneb Euroopa sõltuvus ja investeerimisvajak. Infrastruktuur on alus, mis avab tee uutele turgudele. Näiteks parandab Aafrikat maailma digitaristuga ühendav 45 000 km pikkune merekaabel 2Africa ülikiire interneti kättesaadavust kolmel kontinendil ligi 3 miljardi inimese jaoks. Sellised arengud loovad ka Eesti ettevõtetele uusi võimalusi teenuste digitaliseerimises, äppide arendamises või e-kaubanduses Aafrika turul. Teisalt omavad hiidkorporatsioonid nagu Google, Meta, Apple ja Amazon üha suuremat osa globaalset sidet tagavaid merekaableid. Jõudude paremaks tasakaalustamiseks on hakatud Euroopas arutama vajaduse üle omada suurema kapitaliseeritusega suurettevõtteid, et kasvatada investeerimisvõimekust, mida andmemahtude mitme-kordistumine ja 5G arendamine nõuab.  Euroopa madalamad sidehinnad peegelduvad paratamatult ka Euroopa telekomi-ettevõtete kahanenud kasumlikkuses ja  investeerimisvõimes.⁴ Euroopa investeeringud per capita (117,9 eurot aastas) jäävad selgelt alla Jaapanile (187,6 eurot aastas) ja USA-le (226,4 eurot aastas).

Joonis 2. Interneti püsiühendusega ettevõtete osakaal ühenduskiiruste kaupa, 2024 (%)
Allikas: Statistikaamet (IT001)

SEKTORI ETTEPANEKUD RIIGI TEGEVUSEKS

• Konkurentsivõimet Eesti sideteenuste valdkonnas parandaks see, kui muuta sidetaristuga arvestamine kõigis ehitus-projektides, sh teede ja hoonete ehituses, tavapäraseks ja õigusaktidega kohustatud osaks.
• Kohalike omavalitsuste ja maaomanike suurem teadlikkus kaasaegse side valdkonnas võiks aidata vältida põhjendamatuid nõudeid sidevõrkude rajamisel ning soodustada majasiseste valguskaablivõrkude rajamist, mis omakorda suurendab valikuvõimalust ja aitab alandada püsiühenduse hinda.

Viidatud allikad:

1. Speedtest Global Index. Ookla LLC
2. Ookla. Ookla´s Open Data Initiative
3. Statistikaamet, tabel IT001
4. ETNO. State of Digital Communications – 2024. Connect Europe

Lühiraport avaldatud: september 2025
Lühiraport põhineb konkurentsivõime eksperdikogu raportil „Eesti majanduse olukord ja väljavaated 2025“ ning on valminud uurimissuuna „Majanduse konkurentsivõime tulevik“ raames. Uurimissuunas analüüsitakse Eesti majanduse tulevikuväljavaateid, võimalusi ja takistusi ning esitatakse perspektiivikad majanduspoliitilised soovitused. Uurimissuund on osa Riigikogu majanduskomisjoni poolt kokku kutsutud konkurentsivõime eksperdikogu tööst.
Kontakt: Uku Varblane, Arenguseire Keskuse uurimissuuna „Majanduse konkurentsivõime tulevik“ juht, uku.varblane@riigikogu.ee