Tuleviku töötegija õiguslik staatus. Töötaja või iseseisev teenusepakkuja?

• Töötaja ja iseseisva lepingupartneri (ehk võlaõigusliku käsundusvõi töövõtulepingu alusel iseseisvalt tegutseva isiku) peamine eristamiskriteerium on töötegija allumine tööd andvale isikule, töötajat iseloomustab ka majanduslik sõltuvus tööd andvast isikust ning töö tegemine isiklikult ja tasu eest.

• Kuna tänapäeval on klassikalise töösuhte kõrvale tekkinud mitmeid uusi töövorme ja töösuhted on muutnud mitmekesisemaks, ei ole tavapärased eristamiskriteeriumid töötegija õigusliku staatuse kindlakstegemiseks sageli asjakohased, sest töötajaks ei ole võimalik pidada mitmeid töötegijaid, kes kaitset vajaksid.

• Õigusteoorias on välja pakutud, et tööõiguse eesmärgipärase tõlgendamise kaudu võiks selle kaitse alla kuuluda suurem grupp inimesi ehk kõik haavatavad töötegijad. Töötegija haavatavus on mõõdetav kahe kriteeriumi alusel: demokraatia defitsiit töösuhtes ja töötegija sõltuvus tööd andvast isikust.

• Mõne teadlase arvates võiks õigusliku kaitse tagamise alus olla veelgi laiem ehk teatud määral võiks kaitset pakkuda kõikidele töötegijatele, kes teevad isiklikku tööd või kes osalevad tööturul.

• Mitmes riigis (nt Saksamaal, Hispaanias ja Ühendkuningriigis) on paindlikkuse suurendamiseks ja suurema hulga töötegijate kaitsmiseks kasutusele võetud nii töötaja kui ka iseseisva lepingupartneri tunnustega töötegija liik – majanduslikult sõltuv töötegija – ehk iseseisev lepingupartner, kes sõltub majanduslikult peamiselt ühest tööd andvast isikust.

• Õigusteadlased diskuteerivad praegusel ajal kõige enam platvormi vahendusel tööd tegeva isiku õigusliku seisundi, aga ka IKT-põhist mobiilset tööd tegeva isiku staatuse üle: arutletakse, kas tegemist on töötaja, iseseisva lepingupartneri, nende vahevormi (majanduslikult sõltuv töötegija), FIE või vabakutselisega.

Lühiraport on leitav SIIN.

Koostajad:

Prof Merle Erikson

Dr Annika Rosin