Veebiseminar “Kogumispensionide süsteem Eestis – kuhu edasi?”
24.03.2022
Kogumispension (teine ja kolmas sammas) sai Eestis alguse 2000-ndate alguses. Kui varasemalt oli kogumispensioni kohustuslik osa ehk teine sammas mõeldud üksnes vanaduspensionieas kasutamiseks ja enamasti elulõpuni välja (annuiteet), siis alates 2021. aastast saab kohustuslikus kogumispensionis kogutud vara kasutada igas vanuses ja kasvõi kõik korraga.
Suurem osa maailma riike, kus rahvastik vananeb ja enamasti ka väheneb, on pensionisüsteemile lisanud kogumispensioni. Kogumise suurendamise viisid on aga riigiti üsnagi erinevad, näiteks on võimalik määrata kindel sissemakse suurus (nagu Eestis) või hoopis kindel väljamakse suurus, luua kohustuslik süsteem (nagu Eestis 2021. aastani) või automaatse liitmise, aga väljaastumise võimalusega (nagu Eestis praegu) või täiesti vabatahtlik kogumispension (nagu Eesti kolmas sammas). Kogumispensionit on võimalik luua ka tööandjapensionina. Kuidas on teised riigid kogumist suurendanud ja mida on sellest õppida?
Tulevikuvaatest on oluline lahti mõtestada, mis on meie pensionisüsteemi pikaajalised eesmärgid ja millist rolli mängib neis kogumispension. Kas teine sammas vajab lisapaindlikkust sissemaksete muutmiseks? Mis on teise ja kolmanda samba rollid tulevikus? Mis on tööandjate roll kogumispensionides?
Tuleviku eakate rahaline heaolu oli üks Arenguseire Keskuse 2019. aasta uurimissuundadest.
Esinevad:
Agnieszka Chłoń-Domińczak, Varssavi Majanduskooli professor, statistika ja demograafia instituudi direktor ja aserektor teaduse alal
„Poola kogumispensionide reformid“ (inglise keeles)
Mis juhtus majanduskriisi ajal Poola kogumispensionidega? Kuidas Poola parandas oma kogumispensionide süsteemi ja milliste tulemustega?
Lauri Leppik, Tallinna Ülikooli sotsiaal- ja rahvastikupoliitika professor, Eesti demograafia keskuse juhataja
„Kuidas on teised riigid muutnud kogumispensioneid?“ (slaidid, pdf, 122 KB)
Milliseid reforme on teinud teised riigid viimase kümne aasta jooksul? Mis on nende põhjused ja esmased tulemused? Mida neist õppida?
Magnus Piirits, Arenguseire Keskuse ekspert
„Seniste Eesti reformide pikaajaline tulevikuvaade: aastani 2100“ (slaidid, pdf, 362 KB)
Kui suurt pensionit tulevikus oodata? Millist rolli mängib kogumispension pikaajaliselt, kellele on see kasulikum ja kellele vähem kasulik?
Teemat kommenteerivad Riigikogu liikmed Õnne Pillak ja Priit Sibul. Arutelu juhib Arenguseire Keskuse ekspert Magnus Piirits.
Veebiseminar „Kogumispensionide süsteem Eestis – kuhu edasi?“ toimus neljapäeval, 24. märtsil Zoomis.
Üritusega seotud uudised
-
03.04 2022Aastaraamat: Eesti maksusüsteem ei pea tulevikukulutustele vastu
Eesti maksusüsteemi tulevikukindluse seisukohast on suurima löögi all sotsiaalmaks, kuna maksubaas kahaneb ning samal ajal vajadus ravi, pensioni ja sotsiaalteenuste järele ühiskonna vananedes kasvab, selgub aprilli alguses avaldatavast Arenguseire Keskuse aastaraamatust. Kulusid on võimalik senisest enam katta varamaksudest, mida Eesti kasutab Euroopa Liidu keskmisest viis korda vähem.