Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda Eesti koole ei saa panna ühte patta. Meil on maakoole ja linnakoole, selektiivse vastuvõtuga ja „koolitame kõiki“ koole, suuri ja väikeseid, kasvavates ja kahanevates asulates, väiksema ja suurema hulga hariduslike erivajadustega õpilastega. On renoveeritud või uusi põhikoole, ent ka amortiseeruvaid nõukogudeaegseid koolimaju. On koole, kus on ülekaalus pensioniealised õpetajad, on ka koole, kus õpetajate keskmine vanus on kõigest 30 ringis. On koole, kus kvalifikatsiooniga õpetajaid on ligi 100%, ent on ka koole, kus neid on pelk kolmandik. On koole, kus õpetajal on klassis alla viie õpilase, ent on ka koole, kus õpetajal tuleb korraga hallata üle 20 õpilase.
Kuidas kõik need erinevused mõjutavad koolide tulemuslikkust? Kas saab tuua välja koole ja kohalikke omavalitsusi, kes on „oma klassi parimad“ ning kelle järgi teised saaksid joonduda? Mis on olnud nende edu valem ja kuidas selle kordamist teistes koolides hariduspoliitiliste otsustega toetada?
Veebiseminaril esinevad:
EBSi professor Kaire Põder ja Tallinna Ülikooli kaasprofessor Triin Lauri
“Koolide tulemuslikkus kaasava hariduse ja erineva taustaga õpilaste korral: põhikoolide võrdlev uuring” (ettekande slaidid, pdf, 1,7 MB)
Uuringu tulemusi kommenteerivad:
Tõnis Lukas, Riigikogu liige, endine haridus- ja teadusminister (Isamaa)
Urmo Uiboleht, Eesti Koolijuhtide Ühenduse esimees
Arutelu juhib Arenguseire Keskuse ekspert Eneli Kindsiko.
Veebiseminar “Kuidas mõjutavad koolide erinevused nende tulemuslikkust?” toimus 12. oktoobril veebis.
Üritusega seotud uudised
-
20.10 2023Raport: Koolide tõhusust mõjutavad enim perede sissetulek ja kooli suurus
Eesti põhikoolide tõhusust mõjutavad enim perede sotsiaalmajanduslik taust ning kooli suurus, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist “Eesti põhikoolide tõhusus ja seda kujundavad tegurid”.