Vaata järele! Veebiseminar „Kuidas mõjutavad koolide erinevused nende tulemuslikkust?“
Arenguseire Keskuse veebiseminar „Kuidas mõjutavad koolide erinevused nende tulemuslikkust?“ toimus 12. oktoobril ZOOMi keskkonnas ning selle salvestust saab vaadata siin.
Eesti koole ei saa panna ühte patta. Meil on maakoole ja linnakoole, selektiivse vastuvõtuga ja „koolitame kõiki“ koole, suuri ja väikeseid, kasvavates ja kahanevates asulates, väiksema ja suurema hulga hariduslike erivajadustega õpilastega.
On renoveeritud või uusi põhikoole, ent ka amortiseeruvaid nõukogudeaegseid koolimaju. On koole, kus on ülekaalus pensioniealised õpetajad, on ka koole, kus õpetajate keskmine vanus on kõigest 30 ringis. On koole, kus kvalifikatsiooniga õpetajaid on ligi 100%, ent on ka koole, kus neid on pelk kolmandik. On koole, kus õpetajal on klassis alla viie õpilase, ent on ka koole, kus õpetajal tuleb korraga hallata üle 20 õpilase.
Kuidas kõik need erinevused mõjutavad koolide tulemuslikkust? Kas saab tuua välja koole ja kohalikke omavalitsusi, kes on „oma klassi parimad“ ning kelle järgi teised saaksid joonduda? Mis on olnud nende edu valem ja kuidas selle kordamist teistes koolides hariduspoliitiliste otsustega toetada?
Nendele küsimustele vastuste leidmiseks on valmimas Arenguseire Keskuse tellimisel uuring „Koolide tulemuslikkus kaasava hariduse ja erineva taustaga õpilaste korral: põhikoolide võrdlev uuring“ ning selle esialgseid tulemusi tutvustasid veebiseminaril EBSi professor Kaire Põder ja Tallinna Ülikooli kaasprofessor Triin Lauri.
Uuringu tulemusi kommenteerisid Riigikogu liige, endine haridus- ja teadusminister (Isamaa) Tõnis Lukas ja Eesti Koolijuhtide Ühenduse esimees Urmo Uiboleht. Arutelu juhtis Arenguseire Keskuse ekspert Eneli Kindsiko.
Veebiseminari salvestust saab vaadata siin:
https://arenguseire.ee/uritused/veebiseminar-kuidas-mojutavad-koolide-erinevused-nende-tulemuslikkust/
Viimased uudised
-
11.10 2024Raport: Energiamahukatest tööstusharudest on Eesti jaoks suurima potentsiaaliga kolm
Arenguseire Keskus toob värskes lühiraportis välja, et suure energiatarbega tööstuste Eestisse meelitamisel tuleb silmas pidada, et projektide lisandväärtus energiaühiku kohta ei oleks keskmisest madalam. Energiamahukate tööstuste rajamine oleks põhjendatud vaid siis, kui need avavad võimalusi suurema lisandväärtusega majandustegevuste käivitamiseks Eestis.