Veebiseminar “Mida toob Eestile sõjapõgenike sisseränne?”
07.06.2022
Eestisse on jõudnud ligikaudu 40 000 sõjapõgenikku, peamiselt naised ja lapsed. Sisseränne jätkub, sest sõda kestab ning pole teada, kui kaua veel. Isegi kui loodame ja arvame, et enamus sõjapõgenikest naaseb Ukrainasse, ei pruugi elu nii minna. Peame arvestama olukorraga, et märkimisväärne hulk saabunuist jääbki Eestisse elama.
Veebiseminaril küsime, mida tähendab märkimisväärse hulga sõjapõgenike Eestisse jäämine Eesti rahvastikuarengule, rahvuskoosseisule, tööturule ning inimeste heaolule. Millised riskid tuleb maandada?
Esinevad:
Jaak Valge, Tartu Ülikooli ajaloo kaasprofessor ja Riigikogu liige
“Sõjapõgenike sisserändest – missugused on poliitiliste otsuste alternatiivid?“
Tiit Tammaru, Tartu Ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor
“Kuidas muudab sõjapõgenike sisseränne Eesti rahvuskoosseisu?” (ettekande slaidid, PDF, 214 KB)
Lõimumispoliitika kujundaja vaatepunktist kommenteerib teemat Kultuuriministeeriumi asekantsler Piret Hartman.
Arutelu juhib Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov.
Veebiseminar toimus 7. juunil 2022 veebis.
Üritusega seotud uudised
-
07.06 2022Veebiseminar: Mida toob Eestile sõjapõgenike sisseränne?
Eestisse on jõudnud Venemaa-Ukraina sõja tulemusel ligi 40 000 sõjapõgenikku. Mida tähendab sisseränne Eesti rahvastikuarengule, tööturule ja inimeste heaolule, küsitakse täna, 7. juunil toimuval Arenguseire Keskuse veebiseminaril „Mida toob Eestile sõjapõgenike sisseränne?“.