Arenguseire aastaraamat: Eesti vajab selgemaid reegleid isikuandmete taaskasutamiseks

Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov tõi välja, et keskuse uuringu järgi ootavad Eesti elanikud riigilt senisest suuremat panust tervise- ja sotsiaalprobleemide ennetamisse. “Üle 70% Eesti elanikest ootab riigilt personaalset nõustamist ja 60% peab oluliseks ennetavate teenuste pakkumist riigi poolt. See viitab selgelt vajadusele tõsta ennetusteenuste täpsust ja õigeaegsust, kasutades neid andmeid, mis on riigil täna juba niigi inimese kohta olemas,” ütles Danilov.

Arenguseire Keskus toob aastaraamatus välja, et kui andmepõhine ennetus aitaks vähendada südame-veresoonkonna haiguste kulusid kuuendiku võrra, säästaks Eesti tervishoiusüsteem 50 miljonit eurot aastas. Tervise- ja geeniandmete taaskasutamine võimaldaks aga aegsasti välja selgitada ka teisi individuaalseid terviseriske. Näiteks saaks vähiennetuseks mõeldud sõeluuringutele kutsumisel arvestada lisaks inimese soole ja vanusele ka muid kõrgema vähiriskiga seotud tunnuseid, mis suurendaks oluliselt haigusele jälile saamist juba varases staadiumis, kui see on veel hõlpsalt ravitav.

Hariduses saaks andmeid taaskasutades arendada õpilase probleemide ja annete varajase märkamise tööriistu ning karjäärinõustamise digilahendusi. Keskus toob varasematele uuringutele tuginedes välja, et kui keskhariduse katkestamist õnnestuks Eestis vähendada poole võrra, võidaks riik iga vanusekohordi kohta üle 50 miljoni euro.  

Sotsiaalvaldkonnas võimaldaks aga andmete taaskasutus tuvastada varakult riskigruppe ja ennetada töökaotust ümberõppeprogrammide ja karjäärinõustamisega. Ühe protsendipunkti võrra väiksem tööpuudus suurendaks riigi SKP-d 800 miljoni euro võrra. 

Arenguseire Keskus juhib aastaraamatus tähelepanu, et kuigi erinevad terviseteenuste osutajad, töötukassa ja haridusasutused koguvad oma ülesannete täitmise käigus isikuandmeid, ei luba tänased regulatsioonid neid kasutada muudel eesmärkidel, kui need, milleks need on kogutud. “Eestis puuduvad selged andmete taaskasutust puudutavad reeglid, kuid nii avalikkuse kui ka inimese enda huvides on, et olemasolevaid andmeid saaks taaskasutada ennetuse eesmärgil,” rõhutas Danilov ning lisas, et üldine andmekogumise tase ei tohiks siiski tõusta ehk riigi ülesanne on eelkõige olemasolevate andmete parem ja turvalisem kasutamine.

Danilov tõi välja, et justiits- ja digiministeerium on asunud koostama väljatöötamiskavatsust, et töötada välja  kaitsemeetmed isikuandmete taaskasutuseks teadus- ja poliitikauuringutes.  “See ei paku küll veel lahendust sihitud ennetusele, kuid on siiski samm isikuandmete taaskasutamise valdkonnas suurema selguse loomise suunas,” ütles ta. 

Aastaraamatus juhib Arenguseire Keskus tähelepanu, et ennetusmeetmete proaktiivne pakkumine isikuandmete abil vajab kindlasti põhiseaduspärasuse hindamist ning õiguskaitsemeetmeid, mis kindlustaks, et teenusega ei kaasneks põhiõiguste riivet või see ei oleks ebaproportsionaalne seatud eesmärgi suhtes.

Arenguseire Keskuse aastaraamat käsitleb 2024. aastal uuritud majanduslikke ja ühiskondlikke trende. Aastaraamatuga saab tutvuda keskuse veebis:  https://arenguseire.ee/raportid/arenguseire-keskuse-aastaraamat-2024/