Oxfordi Ülikooli andmeteadlane: tehisintellekt suurendab avaliku sektori efektiivsust, kuid riik muutub inimesele üha kaugemaks

Valdkonna eksperdid tõdesid, et personaalriigi loomine nõuab põhjalikku planeerimist ja ühiskondlikku debatti, sest vaja on leida tasakaal inimese privaatsuse ja riigi proaktiivsuse vahel.

Konverentsi peaesineja Oxfordi Ülikooli interneti instituudi tehisintellekti ja avaliku poliitika lektor Keegan McBride rõhutas oma ettekandes, et tuleviku digiriik on isiklik, proaktiivne ja andmepõhine: „Tehisintellekti ja teiste uute digitehnoloogiate rakendamise abil saavad digiriigid oma elanikele lähemale kui kunagi varem. Tehisintellekti õige rakendamine toob kaasa inimese elukvaliteedi ja rahulolu paranemise ning suurendab ka avaliku sektori tõhusust, parandades pakutavate teenuste kättesaadavust,“ ütles McBride.

Siiski kaasnevad sellega McBride sõnul ka ohud ning kasvav digitaliseerimine toob kaasa füüsilise kontakti vähenemise avaliku sektoriga, muutes riigi inimese jaoks kaugemaks. “See omakorda avaldab tõsist mõju sellele, kuidas me mõistame riiki, valitsust ja ühiskonda,“ rõhutas ta.

Arenguseire Keskuse küsitluse põhjal on Eesti elanikud mõõdukalt avatud avalike teenuste ja toetuste personaliseerimisele, kuid inimestele teeb muret andmete turvalisus ja kardetakse toetustest ilma jääda. Teadlased ja valdkonna eksperdid aga rõhutavad, et proaktiivne andmeanalüüs ei tohi toimuda kodaniku selja taga.

Statistikaameti peadirektor Urmet Lee rõhutas oma esinemises, et andmete paremaks kasutamiseks tuleb otsida uusi tehnoloogilisi lahendusi. „Andmete kui väga suure potentsiaaliga rahvuslikku vara paremaks kasutamiseks tuleb avaliku sektori andmed korrastada ning otsida tehnoloogilisi lahendusi, mis sarnaselt e-valimistele, tagaks turvalise ja tõhusa andmetöötluse paremate teenuste jaoks,“ selgitas Lee. Tema sõnul saaks nii oluliselt vähendada riigi halduskoormust, parandada andmete kvaliteeti ja siduda andmeid anonüümselt, riivamata liigselt andmete omaniku privaatsust.

Konverentsil osalejad olid üksmeelsed, et riigi teenuste personaliseerimisel tõuseb paratamatult tähelepanu keskmesse küsimus riigi proaktiivsuse ja selle ulatuse kohta. See tähendab, et  andmete töötlust ja teenuste pakkumist ei käivita inimese taotlus, vaid riik, lähtudes inimese eeldatavast tahtest.

Paneeldiskussioonis “Kas riigi toetuste ja teenuste ulatuslikum personaliseerimine on näidustatud ja teostatav?” osalenud advokaadibüroo TRINITI vandeadvokaat ja partner Karmen Turk rõhutas privaatsuse ja riigi proaktiivsuse vahel tasakaalu leidmise vajadust.

„Personaalriigi tuumaks on riigi otsustusõigus ühenduda omaalgatuslikult inimesega. See ületab selle piiri, kus igaühel on õigus olla üksi ja riigi poolt segamatult. Viimane on klassikaline privaatsusõiguse sisu. Riigi proaktiivsus on teiselt poolt vajalik vastus info hoomamatule üleküllusele ning digilõhele ühiskonnas. Kas see  on raskem kaalukauss? Kui põhjalikult planeerida, tagada seadustes vajalikud reeglid ning kaitsemeetmed, mõtestada tõsiselt personaalriigi iga funktsiooni mõju meist igaühele ja ühiskonnale, siis võiks ja peaks see ehk olema meie tuleviku suund?“ tõi Turk välja olulised dilemmad ja väljakutsed.

Konverentsil tutvustas Arenguseire Keskus ka täna avaldatud raportit „Personaalriigi tulevik Eestis. Stsenaariumid aastani 2040“, mille eesmärk on avada võimalusi, kuidas avaliku sektori teenused ja toetused saaksid senisest rohkem arvestada iga inimese eripära ja olukorraga, suurendades inimeste heaolu ning teenuste ja toetuste tõhusust.

25.11.2024

Personaalriigi tulevik Eestis. Stsenaariumid aastani 2040

Raporti eesmärk on avada võimalusi, kuidas avaliku sektori teenused ja toetused saaksid senisest rohkem arvestada iga inimese eripära ja olukorraga, suurendades inimeste heaolu ning teenuste ja toetuste tõhusust.