Eestisse on jõudnud Venemaa-Ukraina sõja tulemusel ligi 40 000 sõjapõgenikku. Mida tähendab sisseränne Eesti rahvastikuarengule, tööturule ja inimeste heaolule, küsitakse täna, 7. juunil toimuval Arenguseire Keskuse veebiseminaril „Mida toob Eestile sõjapõgenike sisseränne?“.
Uudis
Ukraina sõjapõgenikega seotud pikaajalised kulud Eestile sõltuvad nende ühiskonda lõimumise kiirusest ja sellest, millise kogukonnaga lõimutakse, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist „Ukraina sõjapõgenike pikaajaline mõju Eesti riigi kuludele ja tuludele“. Keskmine kulu sõjapõgeniku kohta 2022. aastal ulatub 7600 euroni.
Kui Eestisse jääks püsivalt elama 30 000 Ukraina sõjapõgenikku, lükkaks see Eesti rahvaarvu kahanemist edasi enam kui 20 aastat, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist „Ukraina sõjapõgenike mõju Eesti rahvaarvule: kolm stsenaariumit.“ Keskus koostas rahvastikustsenaariumid 10 000, 30 000 ja 60 000 sõjapõgeniku Eestisse jäämise kohta.