Vene-Ukraina sõja pikaajalised mõjud Eestile

Raport: Sõjapõgenikega seotud pikaajalised kulud sõltuvad lõimumismustrist

Ukraina sõjapõgenikega seotud pikaajalised kulud Eestile sõltuvad nende ühiskonda lõimumise kiirusest ja sellest, millise kogukonnaga lõimutakse, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist „Ukraina sõjapõgenike pikaajaline mõju Eesti riigi kuludele ja tuludele“. Keskmine kulu sõjapõgeniku kohta 2022. aastal ulatub 7600 euroni.

Kiiev, Ukraina. 3. märts 2022 Foto Unsplash.com/Daniele Franchi

„Venemaa-Ukraina sõja kestus on raskesti prognoositav. Seetõttu on raske prognoosida ka Eestisse saabunud Ukraina sõjapõgenike kodumaale naasmise osakaalu ja aega,“ ütles Arenguseire Keskuse ekspert Magnus Piirits. „Nendes oludes peame arvestama ulatuslike lõimimistegevustega, et põgenikud saaksid võimalikult hästi igapäevaeluga hakkama ja koormus meie sotsiaalsüsteemile püsiks jõukohane.”

Sõjaolukorra jätkudes kaasneksid pikaajaliselt seoses sõjapõgenikega Piiritsa sõnul riigile märkimisväärsed kulud. „Suurimad kulud on seotud üldiste avalike teenuste, tervishoiu, vanaduspensioni ja muu sotsiaalse kaitsega,“ lisas ta. „Kuludega toimetulekuks on parim stsenaarium, kus sõjapõgenike keeleõpe ja kohanemine Eesti ühiskonnas kulgeb kiiresti ehk kuni 10 aastaga jõutakse eestlastega sarnasele sissetulekutasemele.“

Keskmine kulu sõjapõgeniku kohta 2022. aasta jooksul on 7590 eurot ja tulu 3920 eurot 2021. aasta hindades. Kui sõjapõgenike sissetulekutase jõuaks 10 aastaga järele eestlaste tulutasemele, hakkaksid riigile laekuvad iga-aastased tulud kulusid ületama juba 2030. aastal. „Kui aga põgenike sissetulekute tase ühtlustuks Eestis elavate vähemusrahvuste tulutasemega, hakkaksid riigi tulud ületama põgenikega seotud kulusid alles 2060. aastal,“ märkis Piirits. „Seega kinnitavad rändemudeli põhjal tehtud arvutused, et tuleks püüelda sõjapõgenike selle poole, et lõimida sõjapõgenikke eelkõige eesti kogukonda.“

Tutvu lühiraportiga

Lühiraport "Ukraina sõjapõgenike pikaajaline mõju Eesti riigi tuludele ja kuludele" kaas
29.05.2022

Ukraina sõjapõgenike pikaajaline mõju Eesti riigi tuludele ja kuludele

Sõjapõgenikega kaasnevad riigile kulud, millest suurimad on kulutused üldistele avalikele teenustele (mitteisikustatud kulud). Suuruselt järgmised on isikustatud kulud nagu tervishoid, vanaduspension ja ülejäänud sotsiaalne kaitse. Nende kuludega toimetulekuks on parim stsenaarium see, kui sõjapõgenike keeleõpe ja kohanemine Eesti ühiskonnas kulgeb kiiresti ehk kuni 10 aastaga jõutakse eestlastega sarnasele sissetulekutasemele.

2022. aastal on Arenguseire Keskuse erakorraliseks uurimissuunaks Vene-Ukraina sõja pikaajalised mõjud, milles analüüsitakse põgenike sissevoolu võimalikke pikaajalisi mõjusid rahvastikule, tööhõivele ja Eesti riigi kuludele ja tuludele. Samuti vaadeldakse sõja vahetut majanduslikku mõju Eestis tegutsevatele ettevõtetele, käsitledes Venemaalt ja Valgevenest imporditavate tootmissisendite asendamise võimalusi.

Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks.

Viimased uudised

Vaata veel uudiseid
×

Liitu uudiskirjaga

Igal kuul ilmub Arenguseire Keskuse uudiskiri. Selles kajastatakse aktuaalseid teemasid, millest räägivad maailma mõttekojad. Samuti saate uudiskirjast lugeda Arenguseire Keskuse ürituste ja muude tegemiste kohta.