Vene-Ukraina sõja pikaajalised mõjud Eestile

Raport: 30 000 sõjapõgenikku lükkaks Eesti rahvastikuprobleeme üle 20 aasta edasi

Kui Eestisse jääks püsivalt elama 30 000 Ukraina sõjapõgenikku, lükkaks see Eesti rahvaarvu kahanemist edasi enam kui 20 aastat, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist „Ukraina sõjapõgenike mõju Eesti rahvaarvule: kolm stsenaariumit.“ Keskus koostas rahvastikustsenaariumid 10 000, 30 000 ja 60 000 sõjapõgeniku Eestisse jäämise kohta.

Lvivi rongijaam, 22. märts 2022. Ukraina põgenik Poola piiri poole suunduvas rongis. Foto: Unsplash.com

„Eestisse elama jäävad sõjapõgenikud suurendavad hüppeliselt rahvaarvu, kuid tulevikus hakkab rahvaarv siiski vähenema madala sündimuse ja seda praeguse pikaajalise prognoosi järgi mittekompenseeriva sisserände tulemusel,“ ütles Arenguseire Keskuse ekspert Magnus Piirits.

2022. aasta aprilli lõpu seisuga oli Politsei- ja Piirivalveameti andmetel Eestisse jõudnud enam kui 35 000 Ukraina sõjapõgenikku. „Kuna sõda Ukrainas kestab, siis põgenike hulk ja nende Eestisse jäämine on raskesti prognoositav,“ märkis Piirits.

Toetudes Eurostati rahvastiku baasprognoosile hindas Arenguseire Keskus kolme stsenaariumi põhjal (10 000, 30 000 ja 60 000 Eestisse jäävat sõjapõgenikku) sõjapõgenike mõju Eesti rahvastikule aastani 2100. „Sõjapõgenike Eestisse jäämine lükkab edasi eelkõige rahvaarvu vähenemist. 10 000 sõjapõgenikku hoiaks Eesti rahvaarvu tavapärasest suuremana üheksa aastat, 30 000 sõjapõgenikku 22 aastat ja 60 000 inimest 40 aastat.“

Piiritsa sõnul oleks aastal 2100 sõjapõgenike Eestisse jäämise tulemusel viimase rahvastikuprognoosiga võrreldes (Eurostati 2019. aasta prognoos) rahvaarv suurem 10 000 sisserännanu puhul 13 000 inimese võrra, 30 000 sisserännanu puhul 39 000 inimese võrra ja 60 000 sisserännanu puhul 78 000 inimese võrra.

„Tööturu mõttes on oluliseks näitajaks vanemaealiste ja tööealiste inimeste suhtarv, mis paraneb märgatavalt kuni 2050. aastani. Sõjapõgenikud saavad Eestis pikaajalises plaanis pigem hästi hakkama, sest kolmandik põgenikest on lapsed ja täiskasvanute haridustase on Eesti keskmisega sarnane,“ ütles Piirits. „Sotsiaalkindlustusameti esialgsete andmete järgi on 30–34-aastastest põgenikest kõrgharidusega ligikaudu 50% ehk sama hea haridustasemega nagu Eesti inimesed keskmiselt.“

Tutvu lühiraportiga

Lühiraport: Ukraina sõjapõgenike mõju Eesti rahvaarvule_kaas
22.05.2022

Ukraina sõjapõgenike mõju Eesti rahvaarvule: kolm stsenaariumit

10 000 sõjapõgeniku püsivalt Eestisse elama asumine tõstaks Eesti rahvaarvu 2022. aasta alguse tasemest kõrgemaks üheksaks aastaks, seejärel positiivne mõju taandub madala sündimuse ja seda mitte kompenseeriva sisserände tulemusena. Kui Eestisse jääb püsivalt elama 30 000 sõjapõgenikku, aitab see rahvaarvu suurendada 22 aastaks ja kui 60 000 põgenikku, siis 40 aastaks. Tööturu mõttes on oluliseks näitajaks tööealiste inimeste ja vanemaealiste suhtarv. Sisseränne aitab suhtarvu parandada kuni 2060-ndate aastateni ja seejärel mõju taandub.

2022. aastal on Arenguseire Keskuse erakorraliseks uurimissuunaks Vene-Ukraina sõja pikaajalised mõjud, milles analüüsitakse põgenike sissevoolu võimalikke pikaajalisi mõjusid rahvastikule, tööhõivele ja Eesti riigi kuludele ja tuludele. Samuti vaadeldakse sõja vahetut majanduslikku mõju Eestis tegutsevatele ettevõtetele, käsitledes Venemaalt ja Valgevenest imporditavate tootmissisendite asendamise võimalusi.

Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks.

Viimased uudised

Vaata veel uudiseid
×

Liitu uudiskirjaga

Igal kuul ilmub Arenguseire Keskuse uudiskiri. Selles kajastatakse aktuaalseid teemasid, millest räägivad maailma mõttekojad. Samuti saate uudiskirjast lugeda Arenguseire Keskuse ürituste ja muude tegemiste kohta.