Uudis

Maksukoormus Eestis on Euroopa Liidu üks madalaimaid ja ulatub 2019. aasta andmetel 33,3%-ni sisemajanduse kogutoodangust, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist „Maksutrendid Eestis ja Euroopa Liidus“. Eesti kuulub ka kolme vähim maksuerandeid ja -soodustusi tegeva Euroopa Liidu riigi hulka. Kiired muutused ühiskonnas vähendavad tulevikus võimalust rahastada riigi kulutusi tööjõumaksudest senises mahus.

Eestis rahastatakse ligi 60% ulatuses kohalike omavalitsuste eelarveid füüsilise isiku tulumaksust, mille saamine oleneb lihtsalt muudetavast sissekirjutusest. Täna toimuval Arenguseire Keskuse veebiseminaril „Kust tulevad omavalitsuste tulud tulevikus?“ arutatakse, milliste tuluallikate toel saaksid omavalitsused liikuda suurema sõltumatuse ja isemajandamise suunas.

Eesti on ainus Euroopa Liidu riik, kus pole elanike transpordieelistuste suunamiseks kasutusele võetud automaksu, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist. Transpordi maksustamine jääb Eestis liikmesriikide keskmisele alla üheteistkordselt.

Eesti on Euroopa Liidu liikmesriikidest üks suurimaid alkoholi ja tubaka maksustajaid, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist. Eesti riigieelarve maksutuludest moodustavad alkoholi- ja tubakaaktsiis ligi 4,8%.

Eesti kuulub väheste OECD riikide hulka, kus ettevõtetele ei kehti teadus- ja arendustegevust soodustavad maksuerandid, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist. Maksuerandite tegemine muutub eriti aktuaalseks, kui Eesti peaks minema kaasa ettevõtete üleilmse tulumaksustamisega ning taastama klassikalise ettevõtte tulumaksu. Erandi abil saaks teadus- ja arendustegevusse reinvesteeritud kasum olla jätkuvalt maksuvaba.