Raport: Ettevõtteid tulumaksustades tuleb luua maksuerandid innovatsiooni soosimiseks

“Pikaajalise majanduskasvu põhiliseks aluseks on ettevõtete innovatsioonisuutlikkus, mida riigid soosivad nii maksuerandite kui ka otsetoetustega,” ütles Arenguseire Keskuse ekspert Magnus Piirits.  “Otsetoetused võimaldavad abi paremini sihtida, kuid maksusoodustustel on suurem mõju teadus- ja arendustegevuse laiale levikule ettevõtete seas“.

Piiritsa sõnul kasutab seetõttu enamik Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) riikidest nii maksuerandeid kui otsetoetusi, et soodustada oma ettevõtlussektori investeeringuid teadus- ja arendustegevustesse.  “Eestis on soodustatud ettevõtete teadus- ja arendustegevust läbi riigipoolsete toetuste ja välditud maksuerandite tegemist,” ütles Piirits.

Tema sõnul jääb Eesti riigi toetus erasektori teadus- ja arendustegevusele üle viie korra väiksemaks kui OECD riikides keskmiselt ja investeeringud on ka aastate lõikes väga kõikuvad. “See ei lase ettevõtjatel innovatsiooniinvesteeringuid tehes riigi toe osas väga pikki plaane teha. Teadus- ja arendustegevust soodustavad maksuerandid suunaksid ettevõtteid innovatsiooni julgemini panustama,” lisas ta.

Lühiraporti “Teadus- ja arendustegevust soodustavate stiimulite kasutamine maksusüsteemis“ järgi kasutas mõnda teadus- ja arendustegevust soodustavat maksulahendust 2019. aastal OECD 36 riigist 30 ehk Eesti on väheste riikide seas, kes neid ettevõtete konkurentsivõime suurendamiseks ei kasuta.

OECD riigid toetavad erasektori teadus- ja arendustegevusi keskmiselt ca 0,2% ulatuses SKP-st, mis  jaguneb toetuste ja maksusoodustuste vahel enam-vähem pooleks. Eestis ulatus toetus erasektori TA-le 2018. aastal vaid 0,03%ni SKP-st ehk 8 miljonini euroni. “OECD keskmisele vastav tase oleks 50 miljonit eurot,” märkis Piirits.

Teadus- ja arendustegevuse maksuerandite tegemisel on rahvusvahelises praktikas eelistatud vastavate kulude mahaarvamine tulumaksusummast või -baasist. Vähem levinud on soodustused tööjõukulude maksustamisel, sest see eeldab keerukat töötajate kvalifikatsiooni hindamist ning võib viia teadustöötajate palgatõusuni ilma teadus- ja arendustegevuse mahtu majanduses suurendamata.

Piiritsa hinnangul suureneb küsimus maksuerandite kasutamise kohta eriti juhul, kui Eesti ei suuda kaitsta oma senist ettevõtete maksustamispoliitikat ja peab kaasa minema seitsme juhtiva tööstusriigi (G7) juunis avaldatud plaaniga kehtestada üleilmselt ettevõtetele minimaalselt 15-protsendiline tulumaks. “Praegu maksustatakse Eestis ettevõtlustulu üksnes väljamakstud dividendide pealt, mis soosib investeerimist. Kui hakatakse maksustama majandusaasta kasumit, siis vähendab see muu hulgas motivatsiooni investeerimiseks teadus- ja arendustegevusse,” märkis Piirits. “Sel juhul võimaldaks maksukrediit jätta teadus- ja arendustegevusse reinvesteeritud kasumi jätkuvalt maksuvabaks, soosides sellega ettevõtete investeeringuid innovatsioonimahukamatesse tegevustesse.”

Laadi lühiraport alla siit: “Teadus- ja arendustegevust soodustavate stiimulite kasutamine maksusüsteemis“

Loe ka: 12.06.2021 Arenguseire blogi: kas üleilmne ettevõtete tulumaks kaotaks Eesti maksueelise?

2021. aastal on Arenguseire Keskuse üheks uurimissuunaks “Tulevikukindel maksustruktuur“, milles otsitakse lahendusi, kuidas katta vananeva ühiskonnas kulud ja maksusüsteemi muutmise võimalused järgmise 15 aasta jooksul.

Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks.