Uudis

Rohepöördele laia ühiskondliku toetuse kindlustamine on suur väljakutse nii Eestis kui mujal maailmas. Rohepööret nähakse ebavõrdsuse suurendaja, hinnataseme kergitaja ning konkurentsivõime langetajana. Teisalt kiirendab rohepööre tehnoloogilist arengut ja toob globaalsel turul kaasa suuri majanduslikke võimalusi. Kes võidavad rohepöörde tulemusel ning kes jäävad kaotajateks? Kuidas teha nii, et keegi ei kaotaks?

Vaata järele! Neljapäeval, 20. aprillil toimus Arenguseire Keskuse veebiseminar „Milline on Eesti inimeste keskkonnajälg ja suhtumine rohepöördesse?“.

Eesti erinevate leibkonnatüüpide keskkonnajäljed on sama mõõtu, ületades Maa taluvuspiiri keskmiselt 3,8 korda, kuid peamine erinevus tekib elukoha kütte ja liikuvusega seotud keskkonnakoormuses, leidis Arenguseire Keskus oma raportis „Eesti inimeste keskkonnajälg sotsiaalsete gruppide ja piirkonna lõikes“.

Eesti elaniku keskmine keskkonnajälg ületab Maa taluvuspiiri 3,8 korda, kuid erineb oluliselt sõltuvalt inimese elukohast ja sissetulekust, selgub Arenguseire Keskuse raportist “Eesti inimeste keskkonnajälg sotsiaalsete gruppide ja piirkonna lõikes”.

Eesti elaniku keskmine keskkonnajälg ületab Maa taluvuspiiri 3,8 korda, Euroopa elaniku oma on Maa taluvuspiirist 2,9 korda suurem. Eesti elanike keskkonnajälg on suurem elektri, kütte, toidu ja soetatud seadmete osas, kuid transpordi keskkonnajälg jääb eurooplasele alla, selgub Arenguseire Keskuse värskelt avaldatud raportist “Eesti ja Euroopa elanike keskmine keskkonnajälg”.