Uudised

Eestis on Euroopa suurim rahuldamata vajadus arstiabi järele ja senise ravikindlustussüsteemi jätkudes hakkab tervishoiuteenuste kättesaadavus vähenema, selgub täna esitletud Arenguseire Keskuse raportist „Eesti tervishoiu tulevik. Stsenaariumid aastani 2035“.

Eesti tervishoiusüsteemi jõuab lähema viie aasta jooksul rahastuskriis, sest rahvastiku vananemine suurendab kulusid ja samas vähendab maksutulusid, selgub täna esitletavast Arenguseire Keskuse raportist „Eesti tervishoiu tulevik. Stsenaariumid aastani 2035“.

Rahastuskriis Eesti tervishoius jõuab kätte juba lähema viie aasta jooksul, selgub täna Arenguseire Keskuse poolt avaldatud raportist „Eesti tervishoid tulevikus – võtmetrendid ja näiteriigid“. Kulude kasvu aitaks pidurdada Eesti elanike tervisekäitumise paranemine ja tervishoiu rahastamise muutmine senisest tulemuspõhisemaks.

Eesti peaks tervishoiuteenuse parandamiseks kasutama julgemalt mujal maailmas juurutatud lahendusi. Näiteks Hollandis on ravijärjekordade lühendamiseks laiendatud õdedele õigusi inimeste ravimisel, Jaapanis lähtutakse erinevate riigielu otsuste tegemisel mõjust rahvatervisele ja Suurbritannias hinnatakse uue meditsiinitehnoloogia kasutuselevõtul esmalt selle tulemuslikkust.

Haigekassa eelarve aastane puudujääk suureneb järgmise 15 aasta jooksul 900 miljoni euroni, kui jätkub tervishoiusüsteemi senine rahastamismudel. Patsientide omaosalus tervishoiu rahastamisel on jõudnud maksimaalse piirini ehk 25%-ni.

Personaalmeditsiinile aluseks olevad geeniandmed on olemas juba 202 000 ehk iga viienda täisealise Eesti elaniku kohta. Pilootprojekti käigus on personaalmeditsiini teenuseid kokku kasutanud juba 5000 inimest.

Eestis on tõusnud oodatav eluiga viimase 20 aasta jooksul 78,5 aastani, mis on olnud suurim kasv Euroopa Liidus. Tervena elatud aastad kasvasid kuni 2009. aastani, aga pöördusid seejärel langusesse.