Õpetajate keskmine töötasu on kasvanud kiiremini kui Eesti keskmine töötasu ning senise trendi jätkudes jõuab see 120%ni Eesti keskmisest palgast 2024. aastal. Kuid kõrgemat palka teenitakse tihtipeale ületundide ja lisatöö eest ehk Eesti õpetajate ületöötamise arvelt, selgub Arenguseire Keskuse raportist “Õpetajate töötasu”.
Uudis
Ukraina sõjapõgenike võimalik Eestisse elama jäämine lükkab Eesti rahvastiku vähenemist mõnevõrra edasi, kuid sisserände mõju on võrreldes varasema prognoosiga lühiajalisem, selgub täna avaldatud Arenguseire Keskuse raportist “Ukraina sõjapõgenikud Eestis – rahvastik ja lõimumine”.
Eesti tervisekassa eelarve puudujääk ulatub 900 miljoni euroni aastaks 2035 ning defitsiiti jõuab eelarve juba ülejärgmisel aastal tähtajalise lisarahastuse kadumisel, juhtis Arenguseire Keskus tähelepanu oma raportis „Eesti tervishoiu tulevik. Stsenaariumid aastani 2035“.
Eesti koolid ja lasteaiad saavad Ukraina sõjapõgenikest õpilastega kaasneva lisakoormusega üldiselt hästi hakkama, kuid õpetajate ja tugispetsialistide puudus seab koolid Ukraina laste osas väga ebavõrdsesse olukorda, selgub Arenguseire Keskuse raportist “Ukraina lapsed Eesti hariduses”.
Eesti elaniku keskmine keskkonnajälg ületab Maa taluvuspiiri 3,8 korda, Euroopa elaniku oma on Maa taluvuspiirist 2,9 korda suurem. Eesti elanike keskkonnajälg on suurem elektri, kütte, toidu ja soetatud seadmete osas, kuid transpordi keskkonnajälg jääb eurooplasele alla, selgub Arenguseire Keskuse värskelt avaldatud raportist “Eesti ja Euroopa elanike keskmine keskkonnajälg”.
Eesti õppekeelele üleminek ja Ukraina põgenike sisseränne süvendavad lähiaastatel õpetajate järelkasvu probleemi üle Eesti, märgib Arenguseire Keskus uue uurimissuuna “Õpetajate järelkasvu tulevik” lähteülesandes. Uues uurimissuunas käsitletakse õpetajate järelkasvu mõjutavaid tegureid ning eesmärgiks on välja tuua tulevikutrendid aastani 2040.
Arenguseire Keskusesse asus eksperdina tööle enam kui 20-aastase rahvusvahelise kogemusega analüütik Märt Masso.
Tuleviku konkurentsivõime arvestuses paistab Eesti teiste riikide seas positiivselt silma avaliku sektori digitaliseerituse ja andmekasutusega ning heal tasemel haridusega. Keskpäraseks tuleb aga hinnata Eesti majanduse uuenemisvõimet ning probleemseks vananevas ühiskonnas heaoluriigi toimimise tagamist, selgub Arenguseire Keskuse täna avaldatud raportist “Riigi konkurentsivõime tulevikutegurid”.
Riigikogu majanduskomisjon kooskõlastas Arenguseire Keskuse 2023. aasta tegevuskava, mille kaks uut uurimissuunda keskenduvad õpetajate järelkasvule ning aktiivsete tarbijate rollile tuleviku energiasüsteemis.
Eesti kasvuhoonegaaside heitkogused on viimase kümne aastaga langenud 40%, kuid üleeuroopaline energiakriis ja põlevkivielektri konkurentsivõime taastumine on pannud heitkogused alates 2021. aastast taas kasvama. Samas on jõudsalt vähenemas Eesti töötleva tööstuse heitemahukus, selgub Arenguseire Keskuse täna avaldatud raportist “Kasvuhoonegaaside heite trendid Eestis ja Euroopa Liidus”.