Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda Pikksilm: Põhja-lõunasuunaline kaubavedu – kasutagem potentsiaali!
Idatransiidi äralangemise järel ei tohiks Eesti piirduda vaid kohalike vedude teenindamisega, kuna väikese turumahu tõttu muutuksid transporditeenused kehvemaks ja kallimaks, kirjutab Tallinna Ülikooli professor Erik Terk Arenguseire Keskuse väljaandes “Pikksilm“.
Viimase aja geopoliitiliste arengute tõttu on Eesti kaubaveo mustrid oluliselt muutunud. Väga suured on muutused olnud just transiitvedude osas. Eesti kaubatransiit on seisnenud eelkõige ida ja lääne vahelise kaubavahetuse teenindamises ja praeguseks on sellel teljel toimunud tegevus suuresti sumbunud.
“Pikksilma” artiklis “Põhja-lõunasuunaline kaubavedu – kasutagem potentsiaali!” võtab professor Erik Terk vaatluse alla mis juhtuks, kui otsustaksime oma ambitsioonid rahvusvaheliste kaubavoogude teenindamisel pärast idatransiidi äralangemist lihtsalt alla viia? Muudaksime oma kaubatranspordi ja logistika alase tegevuse vaid Eesti-keskseks ja huvituksime rahvusvahelistest kaubavedudest vaid sedavõrd, kuivõrd need on seotud meie oma riigi territooriumil asuvate klientide teenindamisega?
Taolisel passiivsesse rolli tõmbumisel oleks rida miinuseid ning Eestis tegutsev transpordi logistikasektor peaks oma tegevust kokku tõmbama. Selle tulemusena muutuksid transporditeenuste saamise tingimused ka kodumaiste klientide jaoks kehvemateks.
Loogiline on aga üritada leida võimalusi, kuidas Venemaaga seotud ära langenud kaubavedude mahtusid ja teenimisvõimalusi kasvõi osaliselt kompenseerida nendega, mis võiksid avaneda teistes geograafilistes suundades.
Loe lähemalt Arenguseire Keskuse väljaandest “Pikksilm“!
Viimased uudised
-
19.12 2024Pikksilm: Kuidas kaotada digilõhe?
Digiriigi areng eeldab digilõhe vähendamist, eelkõige maapiirkondade vanemaealiste elanike seas, kus see on kõige suurem. Digiteenuste üha laialdasema kasutuselevõtuga suureneb tulevikus ka tõenäoliselt digiteenuste vastaste hulk elanikkonnas. Neile, kes ei suuda või ei soovi digiteenuseid kasutada, peaksid avalikud teenused olema ka mittedigitaalselt kättesaadavad, kirjutavad Tartu Ülikooli teadlased Ingmar Pastak, Kadri Leetmaa ja Bianka Plüschke-Altof Arenguseire Keskuse väljaandes Pikksilm.