Raport: Maakoolidel on suur potentsiaal saada kogukonna tõmbekeskusteks

Arenguseire Keskuse ekspert Eneli Kindsiko tõi välja, et mitme teenuse paiknemine kooli või lasteaiaga koos on kasvav trend üle maailma ning ka Eesti maapiirkondades tasub liikuda  “üks-maja-üks-teenus” mõtteviisilt kogukonnamajade mudelile.

“Kogukonnamajad ehitatakse lasteaedade või põhikoolide ümber, tuues ühtekokku  erinevaid kohalikele elanikele vajalikke teenuseid nagu näiteks kaugtöökontorid, päevakeskused, huviringid, perearst või ka teiste riikide praktikas levinud hooldekodud,” sõnas Kindsiko.

Arenguseire Keskus toob lühiraportis välja, et 26% Eesti koolidest ja 68% lasteaedadest on praegu monofunktsionaalsed. Kohalike omavalitsuste lõikes on kolme või enama teenusega kooli- ja lasteaedade poolest enim silma paistmas väikesaared ja äärepiirkonnad ning Tallinna lähedal paiknev Raasiku vald. Tallinnas on aga iga kolmas kool monofunktsionaalne.

Õpilaste nappuse tõttu on kolmandik Eesti koolimaju pooltühjad, asuvad mitukümmend aastat tagasi ehitatud, tihti amortiseerunud majades ning korjavad lapsi samalt hõrealalt. Näiteks vajab ligi 100 koolimaja üle Eesti kapitaalseid investeeringuid ning iga neljas põhikooli- või gümnaasiumihoone on kõigest rahuldavas seisukorras ja funktsionaalselt vananenud. Samuti on üksnes rahuldavas seisukorras iga kolmas rahvamaja ning iga teine päevakeskus. “Ühiselt saavutataks erinevate majade ja ruumide halduskuludelt mastaabisääst, ideaalis kasvaks seeläbi ka võimekus majad multifunktsionaalsemaks ja energiasäästlikumaks renoveerida” rõhutas Eneli Kindsiko.

Lühiraport “Kogukonnakoolid Eestis” on osa Arenguseire Keskuse uurimissuunast “Avalike teenuste aeg-ruumilise kättesaadavuse tulevik“. Uurimissuuna eesmärgiks on kaardistada, milline on avalike teenuste kättesaadavus praegu ja tulevikus ning millised võiksid olla teenuste osutamise sobivaimad tulevikumudelid.

Ühtse maja mudel võiks anda suurima eelise just maapiirkondadele, ent praegu on pigem Harju maakonna omavalitsused (väljaspool Tallinna) eeskujulikud multifunktsionaalsete majade loojad. Näiteks, üle Eesti on ca 45 kultuurimaja kooli või lasteaiaga samal kinnistul – neist koguni kuus Harjumaal. Üheks põhjuseks võib olla Tallinna naabervaldade kõrgem võimekus uutesse haridushoonetesse investeerida, kuhu juba eos on multifunktsionaalsus sisse projekteeritud. Seevastu maapiirkonnad seisavad sageli silmitsi amortiseeruvate majadega, kuhu vana planeeringu tõttu on keerulisem uusi teenuseid liita.

Uuringud näitavad, et kogukonnamajade järele on Eesti maapiirkondades ka tugev nõudlus. “Näiteks ootavad paljud maapiirkondades elavad ja kaugtööd tegevad inimesed, et maapiirkonna kogukonnamajades asuks jagatavad kontoriruumid kiire interneti ja muu kaugtööks vajaliku taristuga. Nende loomine koolide või lasteaedade juurde oleks lapsevanematele ka logistiliselt mugav,” ütles Arenguseire Keskuse ekspert.

Arenguseire Keskus toob välja, et praegu leidub koolide ja lasteaedade juures eelkõige lastele vajalikke teenuseid nagu raamatukogu ja huviring, ent eeskätt maapiirkondades saaks kogukonnamajad parandada ka laiema ringi avalike teenuste kättesaadavust ning mõnda teenust koguni ka kadumisest päästa. “Maakoolide, aga ka teiste avalike teenuste tulevik maapiirkondades sõltub sellest, kas ja kuidas me avalikke teenuseid tervikuna mõtestame. Kas iga teenus peab iseenda eest üksi võitlema või peitub tugevus koostöös, mis peaks olema just maapiirkonna eelis. Väike ja agiilne!” võttis Kindsiko kokku.