Uudised

Sel nädalal jõuavad koalitsiooniläbirääkimised riigi rahakoti seisu arutamiseni ning Arenguseire Keskuse eksperdid panid kokku ülevaate maksumuudatustest, mida Arenguseire Keskuses on käsitletud, ja nende mõjust riigieelarvele.

Eesti maksusüsteem peab stabiilsuse säilitamiseks järgmise 15 aasta jooksul kohanema majanduse digitaliseerumise, ühiskonnas süveneva ebavõrdsuse ja rohepöördest tulenevate nõuetega, selgub täna avaldatud Arenguseire Keskuse raportist „Tulevikukindel maksustruktuur. Stsenaariumid aastani 2035“.

Arenguseire Keskus avaldab kolmapäeval, 17. novembril kell 11 raporti „Tulevikukindel maksustruktuur. Stsenaariumid aastani 2035“. Raportis otsitakse lahendusi, kuidas katta vananevas ühiskonnas kulud ja millised on maksusüsteemi muutmise võimalused järgmise 15 aasta jooksul.

Eesti maksusüsteem vajab paremat tasakaalu tööjõu, tarbimise ja kapitali maksustamise vahel, selgub täna avaldatavast Arenguseire Keskuse raportist „Tulevikukindel maksustruktuur. Stsenaariumid aastani 2035“. Kapitalimaksudest laekub Eesti riigieelarvesse Euroopa Liidu keskmisest kolm korda vähem, sealhulgas varamaksudest viis korda vähem.

Sotsiaalmaks suudab Eestis maksuliigina katta järjest väiksemat osa sotsiaalteenuste rahastamisest, selgub järgmisel nädalal avaldatavast Arenguseire Keskuse raportist „Tulevikukindel maksustruktuur. Stsenaariumid aastani 2035“. Näiteks inimeste liikumine töölepingulisest töösuhtest teenuseosutajaks vähendab sotsiaalmaksu ligi 40 miljonit eurot aastas.

Eesti seisab silmitsi maksubaase ja -laekumisi kahandavate trendidega samas kui rahvastiku vananemine toob kaasa sotsiaalkulude kasvu 2,5 miljardi euro võrra järgmise 15 aasta jooksul. 19. novembril toimub Arenguseire Keskuse konverents „Kas Eesti maksusüsteem vajab muutmist?“.

Eesti ettevõtete tulumaksukoormus on Baltimaade kõrgeim, kuid Euroopa Liidu madalamate seas, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist „Ettevõtete tulumaks Eestis ja Euroopa riikides“. Ettevõtete maksustamisel hakkab tulevikus tooni andma riikide ühine püüdlus maksuaukude kaotamisel.

Eesti on Euroopa Liidu kõige madalamate varamaksudega riik, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist „Varamaksud Eestis ja Euroopa riikides“. Kui varamaksud ulatuksid Euroopa Liidu keskmise tasemeni, laekuks riigieelarvesse aastas üle 500 miljoni euro rohkem.

Maksukoormus Eestis on Euroopa Liidu üks madalaimaid ja ulatub 2019. aasta andmetel 33,3%-ni sisemajanduse kogutoodangust, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist „Maksutrendid Eestis ja Euroopa Liidus“. Eesti kuulub ka kolme vähim maksuerandeid ja -soodustusi tegeva Euroopa Liidu riigi hulka. Kiired muutused ühiskonnas vähendavad tulevikus võimalust rahastada riigi kulutusi tööjõumaksudest senises mahus.

Eestis rahastatakse ligi 60% ulatuses kohalike omavalitsuste eelarveid füüsilise isiku tulumaksust, mille saamine oleneb lihtsalt muudetavast sissekirjutusest. Täna toimuval Arenguseire Keskuse veebiseminaril „Kust tulevad omavalitsuste tulud tulevikus?“ arutatakse, milliste tuluallikate toel saaksid omavalitsused liikuda suurema sõltumatuse ja isemajandamise suunas.