Veebiseminar “Lähisuhtevägivalla varjatud mustrid”

Ametlik statistika ja tegelik olukord

Seminaril rõhutati, et ametlikud andmed kajastavad ainult neid juhtumeid, mis jõuavad politsei, kohtu või mõne muu institutsioonini, mitte lähisuhtevägivalla tegelikku levikut ühiskonnas. Esinejad tõid välja, et kuigi teadlikkus vägivallast ja abi saamise võimalustest on viimastel aastatel kasvanud, ei tähenda see automaatselt, et rohkem inimesi pöörduks abi saamiseks ametlike süsteemide poole. Pigem jääb osa vägivallast endiselt varjatuks, eriti juhul, kui ohvrid ei usu, et pöördumine nende olukorda päriselt parandab.

Abi otsimise takistused ja süsteemi usaldusväärsus

Seminaril jäi kõlama, et abi otsimise peamine takistus ei pruugi olla vähene teadlikkus, vaid vähene usk sellesse, et süsteem suudab ohvrit tegelikult kaitsta. Arutati, et inimene võib küll politseid üldiselt usaldada, kuid jätta siiski pöördumata, kui ta kardab, et pärast ametliku menetluse algust muutub tema olukord kodus veel ohtlikumaks. Sellisel juhul võib ohvrile tunduda turvalisem otsida abi tugikeskustest või ohvriabist, mitte minna kohe õiguskaitseasutuste juurde.

Mitmed esinejad tõid välja, et eriti keeruline on olukord siis, kui vägivald ei ole selgelt füüsiline või kui juhtumite tõendamine on keeruline. Praktikute hinnangul jääb osa vägivallast seetõttu süsteemis justkui halli alasse: kannatanu kogemus on väga tõsine, kuid menetluslikult ei pruugi see sobituda olemasolevatesse raamidesse. See loob olukorra, kus ohvrid ei tunne, et neid mõistetakse või et nende kogemust võetakse piisavalt tõsiselt.

Õigusruum, kohtumenetlus ja perevägivalla käsitlus

Eraldi teemana tõstatus küsimus, kas Eesti vajaks eraldi perevägivalla seadust või vähemalt senisest täpsemat õiguslikku raamistikku. Tugikeskuste ja praktikute vaates jäävad praegu näiteks sundiv kontroll ja vaimne vägivald sageli liiga ebamääraselt määratletuks, mistõttu ei jõua need alati tõhusa sekkumiseni. Samas kõlas ka seisukoht, et lähiajal eraldi seadust plaanis ei ole, kuid muutusi võib tuua Euroopa Liidu vastava direktiivi ülevõtmine ning perevägivalla mõiste täpsem sõnastamine.

Kriitiliselt käsitleti ka kohtumenetluse toimimist. Arutelus leiti, et isegi siis, kui juhtum jõuab kohtusse, võib menetlus ise olla ohvrile täiendavalt koormav ja traumeeriv. Toetati vajadust traumateadliku lähenemise järele nii kohtusüsteemis kui ka kogu menetlusahelas tervikuna.

Toimepanijatega tegelemise vajadus

Seminari üks keskseid järeldusi oli, et lähisuhtevägivalla vähendamine ei ole võimalik, kui tähelepanu pööratakse ainult ohvrite kaitsele. Kuigi ohvriabi ja turvalisuse tagamine on esmatähtsad, rõhutati korduvalt, et süsteem peab senisest rohkem tegelema ka toimepanijatega. See tähendab nii käitumismustrite muutmisele suunatud sekkumisi kui ka selget ühiskondlikku sõnumit, et vägivald toob kaasa vastutuse.

Arutelus leiti, et kui toimepanijaga ei tegeleta, kohandub vägivald lihtsalt uute olude ja vahenditega. Seetõttu ei ole määrav ainult see, milline vägivalla vorm parajasti domineerib, vaid see, kas suudetakse ennetada vägivallamustrite kandumist järgmistesse põlvkondadesse. Eriti oluliseks peeti laste ja noorte hoiakute kujunemist ning seda, milliseid suhte- ja konfliktikäitumise mudeleid nad enda ümber näevad.

Tulevikuvaade

Seminari lõpetavas arutelus leiti, et lähisuhtevägivalla tulevikku mõjutavad korraga rohked tegurid: ühiskondlikud hoiakud, institutsioonide toimimine, tehnoloogilised muutused, noorte sotsialiseerumine ja õigusruumi areng. Kõige tugevamalt jäi siiski kõlama mõte, et pikaajaline muutus sõltub eelkõige hoiakutest ja sellest, kas ühiskond tervikuna peab lähisuhtevägivalda üheselt vastuvõetamatuks ning kas süsteem suudab sellele reageerida viisil, mis annab ohvrile reaalse kaitse ja paneb toimepanija vastutama.

Seminaril esinesid Taavi Linnamäe (President Kaljulaidi Fond), Martin Kreitsman (Politsei- ja Piirivalveamet), Pille Tsopp-Pagan (Naiste Tugi- ja Teabekeskus), Andra Reinomägi (Justiits- ja Digiministeerium) ning Timo Suslov (Riigikogu lähisuhtevägivalla ja naistevastase vägivalla lõpetamise toetusrühma esimees). Seminari juhtis Arenguseire Keskuse ekspert Kaupo Koppel.

Arenguseire Keskuse veebiseminar lähisuhtevägivalla varjatud mustritest toimus 4. märtsil 2026 veebis. Seminari materjalid leiad SIIT.