Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda Eesti tervishoiukulud on viimase 15 aastaga kolmekordistunud, sealhulgas viimasel kümnel aastal kahekordistunud. Rahvastiku vananemine selgitab 3–4% sel perioodil toimunud tervishoiukulude suurenemisest. Ligikaudu poole (51–55%) kulude suurenemisest on andnud teenuste kallinemine ja tervishoiutöötajate palgatõus. Umbes 40% kulude kasvust on aga seotud teenuste intensiivsema kasutamisega. Seniste trendide jätkumise korral on tulevikus oodata tervishoiukulude osakaalu kasvu SKP-s, sest tööjõumahuka tervishoiusektori palgakulud kasvavad koos majanduse üldise palgatasemega.
Halduskulude osakaal tervishoius on 20 aastaga langenud peaaegu kolm korda 4,1 protsendilt 1,5 protsendile. Seevastu on suurenenud ravi toetavate tugiteenuste osakaal, mida on viimase kümnendi jooksul eriti mõjutanud laborianalüüside kulude kasv.
Mitmete Euroopa riikide uuringute järgi moodustab inimeste ravi nende viimasel eluaastal ligikaudu 10% kogu tervishoiukulust, kusjuures suur osa kulust tekib viimasel elukuul haiglaravil. Koduse palliatiivravi osa on marginaalne.
Eesti tervishoiukulude suurenemist põhjustavad teenuste kallinemine ja palgatõus, rahvastiku vananemise roll on tagasihoidlikum
Eesti tervishoiukulud on praegu ligikaudu kolm korda suuremad kui 2010. aastal ning kaks korda suuremad kui 2015. aastal. Viimase 20 aasta jooksul on tervishoiukulud kasvanud keskmiselt 9,7% aastas. See ületab sama aja riiklikku keskmist aastast palgakasvu (7,7%) ning keskmist hinnatõusu (4,6%)1.
Arenguseire Keskuse arvutused näitavad, et tervishoiukulude suurenemisest üle poole (51–55%) selgitab tervishoiuteenuste kallinemine, seejuures enim on tõusnud ambulatoorse raviga seotud teenuste hinnad (vt tabel 1). Ligikaudu 40% kulude suurenemisest selgitab tervishoiuteenuste sagedasem või intensiivsem kasutamine. Demograafiliste tegurite mõju jääb eelnevalt nimetatutest tagasihoidlikumaks – näiteks 2010. aastaga võrreldes selgitab rahvastiku kasv vaid 2% ning rahvastiku vananemine 4% kõigist tervishoiukulude suurenemisest.2 See tulemus on samas suurusjärgus Sotsiaalministeeriumi esialgsete arvutustega, mille kohaselt on demograafiliste muutuste mõju alates aastast 2000 olnud 8,6%.
Teenuste hinnatõusu suurim sisuline selgitaja on tervishoiutöötajate palgatõus. Nii selgitab tööjõukulude kasv kõikide tervishoiuteenuse osutajate (TTO) kulude suurenemisest enam kui poole (57–60%), sh perearstide, kiirabi ja õendusabi puhul 70–80%. Teiseks oluliseks hinnatõusu põhjuseks on meditsiiniliste kaupade (sh ravimite) ost, mis selgitab 12–14% TTO-de kulude suurenemisest2.
Tervishoiutöötajate palkade kasv on näide majanduses tuntud Baumoli efektist – tööjõumahukas sektor (tervishoid) peab palkadega järgima majanduse üldist taset ka siis, kui tööjõu tootlikkus kasvab tööstuse või tehnoloogiasektori omast vähem. See omakorda tähendab, et tervishoiukulude osakaal SKP-s kasvab tõenäoliselt ka edaspidi.
Tabel 1. Tervishoiukulude suurenemise põhjused
Allikas: autorite arvutused TAI ja Eurostati andmete
* füsioteraapia, laboriteenused, optikud, logopeedid jm
Hinnatõus näitabravimite ja meditsiinikaupade kallinemist, arstiabi ja hambaraviteenuste ning muude tervishoiuteenuste hindade kasvu, sh tervishoiutöötajate palkade tõusu.
Reaalkulu elaniku kohta näitab, kui palju tervishoiuteenuste maht ja kasutamise intensiivsus kasvab – näiteks kui tehakse rohkem visiite, uuringuid või raviprotseduure, sõltumata hindade tõusust või rahvastiku vananemisest.
Tervishoiu administreerimiskulude tähtsus väheneb, kuid ravi toetavate teenuste osakaal kuludes suureneb
Eesti tervishoiusüsteemi administreerimine ja rahastamise korraldus moodustas 2023. aastal 1,5% kõikidest tervishoiukuludest. See osakaal on sarnasel tasemel püsinud alates 2015. aastast, kuid näiteks 2005. aastal moodustas administreerimine 4,1% kogukuludest, seega oli praegusest üle kahe korra suurem. Samamoodi on vähenenud majandamiskulude tähtsus TTO-de eelarvetes, moodustades varasema 14,6% asemel praegu vaid 10,6% TTO-de kõikidest kuludest3.
Tervishoiu tugiteenuste4 osa kõigist tervishoiukuludest on seevastu selgelt suurenenud. 2005. aasta 7,5% tasemega võrreldes on tugiteenuste praegune osakaal 11,7% kogukuludest. Enim on kasvanud laboratoorsete uuringute (diagnostilisel eesmärgil tehtavad vere-, koe-, uriinianalüüsid) kulud, ainuüksi viimase kümne aastaga 2,5 korda. Nii nagu terves tervishoiusüsteemis, selgitavad ka laborikulude kasvu eelkõige hinnatõus (40%) ning patsientide arvu ja tarbimise kasv inimese kohta (ligikaudu 50%)5.
Joonis 1. Laboriteenuste kulude kasvu allikad
Tabel 2. Ravikulud ühe ravikindlustatud inimese kohta
Allikas: Tervisekassa aastaaruanne 2024
Tervishoiukulud suurenevad vanusega, kuid hüppeline kasv leiab aset haiglaravil vahetult enne surma
Eesti tervishoiukulude kiire kasvu põhjused viimasel kümnendil on kooskõlas senise teaduskirjandusega, mille kohaselt ei ole peasüüdlaseks rahvastiku vananemine, vaid suuremat mõju avaldavad tehnoloogiate kallinemine, teenuste suurem kasutamine ning palgakasv. Vanuse mõju kuludele on siiski vaieldamatu – Tervisekassa 2024. aasta andmete põhjal ületavad 80-aastaste ravikulud keskealiste kulusid kahekordselt ning noorte kulusid kolmekordselt.
Mitmed teadusuuringud püstitavad hüpoteesi, et peamine tervishoiukulude suurenemise põhjus ei ole niivõrd vanus, vaid pigem elu lõpu lähedus, kuna väga suur osa ravikuludest tekib sõltumata vanusest just viimastel kuudel enne surma. Näiteks Prantsusmaal moodustasid 2015. aastal viimase eluaasta kulud 9-10% riigi kõigist tervishoiukuludest, kusjuures üksnes viimane elukuu andis peaaegu kolmandiku kogu viimase aasta kulust. Samale proportsioonile viitavad ka Hollandi ja Suurbritannia andmed. Suurbritannia 2022. aasta andmed osutavad, et praegu jõuab enamik inimesi elulõpul haiglasse – 80% elulõpu kuludest moodustab intensiivne haiglaravi, 11% on seotud esmatasandi või kogukondliku raviga ning vaid 4% on seotud koduse palliatiivraviga6.
Viited:
1 Wikipedia – Eesti keskmine palk, Statistikaameti tarbijahinnaindeksi kalkulaator, TAI KK01
2 Eurostati HICP hinnaindeksid, TAI KK01
3 TAI TK211
4 Teenused, mis toetavad raviteenuste osutamist, kuid ei ole patsiendi ravi. Nt laboratoorsed või radioloogilised uuringud või patsientide transport.
5 Kaarma, H. (2025). Eesti Tervisekassa rahastatavate laboriteenuste kulude kasvu mõjutavad tegurid (bakalaureusetöö). Tartu Ülikool. Andres Võrgu Facebooki postitus 17. august 2025
6 Rahvusvaheline kirjandus surma-eelsetest tervishoiukuludest: Prantsusmaa, UK, Holland
Raportiga seotud inimesed
Uurimissuuna juht
Kaupo Koppel
Arenguseire Keskuse ekspert