Eesti põllumajandussektori konkurentsivõime analüüs rahvusvaheliste väärtusahelate võtmes

Uuring keskendub Eesti põllumajanduse ja toidutööstuse rollile rahvusvahelistes väärtusahelates, eesmärgiga suurendada sektori lisandväärtust ja ekspordipotentsiaali. Uuringu fookuses on põllumajandussaaduste väärindamise trendid; toorme tõhusam kasutamine toidu, sööda ja biomaterjalide tootmisel; teaduse ja teadmussiirde roll sektori arengus; konkurentsivõime takistavad tegurid ning riiklikud toetusmeetmed varustuskindluse ja lisandväärtuse tõstmiseks.

Metoodikas kasutatakse statistika- ja kaubandusandmeid, suundumuste ja saagikuse analüüsi, dokumendianalüüsi ning fookusgruppe ja intervjuusid valdkonna ekspertidega. Uuringu tulemused aitavad kujundada strateegilist visiooni, mis viib Eesti põllumajanduse tooraine tootmisest kõrgema lisandväärtusega toodete arendamiseni, toetades samal ajal koostööd ettevõtete, teadusasutuste ja kogukondade vahel.

Uuring toob esile, et Eesti põllumajanduse ja toidutööstuse konkurentsivõime sõltub ekspordivõimekusest, lisandväärtuse loomisest ja sektori kestlikkusest. Teravilja- ja piimasektor on Eesti tugevused, kuid nende väärindamine on piiratud. Ekspordis domineerivad madalama lisandväärtusega tooted, mis viitab vajadusele tootearenduse ja innovatsiooni järele.

Keskkonnanõuete karmistumine suurendab investeeringuvajadust, samas kui tootjate kasumlikkus on ebastabiilne. Suurenenud kontsentreerumine tootmises parandab efektiivsust, kuid ohustab väikeste tootjate turulepääsu. Toidujulgeoleku tagamiseks on oluline kodumaise tootmise eelistamine ja tarneahelate mitmekesistamine.

Peamised poliitikasoovitused

• Toetada taastuvate ressursside eksporti ja väärindamist kõrgema lisandväärtusega toodeteks.
• Tagada põllumajandustootjate majanduslik, keskkonnaalane ja sotsiaalne kestlikkus.
• Tasakaalustada toidu tarneahela riske ja tulusid, pakkudes kindlustuslahendusi.
• Edendada eestimaiste toidukaupade tarbimist kampaaniate ja märgistuste kaudu.
• Toetada innovatsiooni ja tehnoloogia arengut maksusoodustuste kaudu.
• Võimaldada väiketootjate juurdepääs turule ja toetada ühistulist tegevust.
• Arendada nõuandesüsteemi ja nõustajate professionaalsust.
• Edendada roheenergia tootmist, näiteks biogaasi vormis.
• Soodustada hajutatud ja mitmekesist tootmist regionaalpoliitiliste eesmärkide saavutamiseks.
• Kindlustada ressursside ja tootmissisendite kättesaadavus.
• Luua kodumaistele tootjatele välismaiste konkurentidega sarnane toetus- ja maksutase.
• Soodustada segatootmist ja tööstussümbioose.
• Parandada jäätmekäitluse regulatsioone kõrvalsaaduste väärindamiseks.
• Toetada investeeringuid tootmisüksuste arendamisse ja tagada regulatiivne stabiilsus.

Uuringu põhjal on valminud ka lühiraport “Trendid ja konkurentsivõime Eesti põllumajanduses“.