Raport: Kõrghariduse rahastuse külmutamisel näib õppemaksude kehtestamine vältimatu

Arenguseire Keskuse uuringute juht Uku Varblane selgitas, et majanduse oodatust nõrgem käekäik ning kasvanud kulud julgeolekule on kärpinud riigi ja kõrgkoolide vahel kokku lepitud kõrghariduse rahastuse kasvumäära. “Eraraha osakaal on Eesti kõrghariduses suhteliselt väike ning kõrgkoolide rahastamine sõltub eelkõige riigi tegevustoetusest, mille kasv jäi tänavu varem kokkulepitust väiksemaks,” ütles Varblane.

2022. aastal otsustas valitsus suurendada aastatel 2024–2026 kõrgkoolide tegevustoetust 15% aastas, kuid tänavu vähendati kasvumäära 13%-le ning lisaks kaotati osa ülikoolide sihttoetustest. Aastatel 2027–2030 aga kõrgkoolide tegevustoetus praeguste plaanide järgi enam ei kasva.

Riigipoolse rahastuse külmutamise mõju leevendamiseks on arutatud võimalust kehtestada õppemaks. Arenguseire Keskuse arvutused näitavad, et 1300-eurose õppemaksu kehtestamine, mis kataks umbes viiendiku õppekoha keskmisest kulust, tooks kõrgkoolidele kuni 40 mln eurot lisatulu aastas.

“Samas on oluline, et õppemaksude sisseseadmine ei halvendaks juurdepääsu kõrgharidusele. Üheks võimaluseks on pakkuda õppemaksu katteks soodsatel tingimustel õppelaenu ning siduda tagasimaksmine lõpetaja hilisema sissetulekuga,” tõi Varblane välja.

Arenguseire Keskus lõi uurimissuuna „Kõrghariduse tulevik“ raames kõrghariduse rahastamise kalkulaatori ning analüüsis selle abil eri stsenaariumide tähendust kõrgkoolide tuludele ja riigi kuludele.

„Säästurežiimi“ stsenaariumis kõrghariduse rahastus 2027. aastast külmutatakse ning ka õppemaksu arvelt lisaraha ei tule. Inflatsiooni tõttu hakkab selles stsenaariumis kõrgkoolide ostujõud järk-järgult vähenema. “Kuni 65% kõrgkoolide tegevuskuludest moodustab personalikulu ning antud stsenaariumi puhul oleks õppejõududele konkurentsivõimelise palga maksmine väga keeruline, mis mõjutaks otseselt kõrgkoolide järelkasvu,” tõdes Varblane.

Stsenaariumis „Tudeng maksab viiendiku“ kasvaks kõrgkoolide tulu 284 miljonilt eurolt 2026. aastal 324 miljoni euroni 2030. aastal ning õppemaks kataks 20% õppekoha kuludest. Õppemaksuna laekuv raha kompenseeriks osaliselt tegevustoetuse külmutamist.

Stsenaariumis „Jätkusuutlik tasuta kõrgharidus“ kasvab riigi tegevustoetus edaspidi 7% aastast, tänu millele jõuab  kõrgkoolide rahastus 2030. aastaks 368 miljoni euroni. Täiendavaid õppemakse antud stsenaariumi puhul ei kehtestata.

Kõrgkoolide tulud oleks 2030. aastaks suurimad „Kõrge õppemaksukoormuse“ stsenaariumis, milles ülikoolid kehtestaks tudengitele õppemaksu 5000 eurot aastas, millest oleks vabastatud 20% üliõpilastest. Samas ei oleks see stsenaarium riigi jaoks kõige soodsam, sest riigil tekib potentsiaalne tulevikukohustus õppelaenude põhiosa tagasimaksmiseks nende laenuvõtjate eest, kelle sissetulek ei ületa seatud lävendit. Näiteks tekib 2030. aastal selles stsenaariumis õppemaksudest kõrgkoolidele 144 miljonit eurot lisatulu, kuid riigile kaasneb 53 miljonit eurot potentsiaalset lisakulu õppelaenude ja intresside katmiseks.

Lühiraport “Kõrghariduse rahastamise tulevik: eri stsenaariumide tähendus kõrgkoolide tuludele ja riigi kuludele” tugineb Arenguseire Keskuse uurimissuuna „Kõrghariduse tulevik“ raames välja töötatud kõrghariduse rahastamise kalkulaatoriga tehtud simulatsioonidel.