Uuring: madalama sündimuse mõju pensionile maandab eelkõige kogumispension
Arenguseire Keskus toob värskes uuringus “Pensioni suurus ja ostujõud aastaks 2050” välja, et mitmele sambale toetuv pensionisüsteem muudab pensioni demograafiliste šokkide suhtes vastupidavamaks, hajutades riske tööturu ja kapitaliturgude vahel.
Arenguseire Keskuse uuringute juht Uku Varblane selgitas, et tänane madal sündimus ja Eesti rahvaarvu kahanemine hakkavad mõjutama eelkõige neid pensionäre, kes suunduvad pensionile pärast 2050. aastat. “Madalama sündimuse mõju netopensionile jääb 2050. aastal veel suhteliselt väikeseks, kuna selleks ajaks on tööealiseks saanud vaid osa väiksematest sünnikohortidest ning enamik tööjõust pärineb varasematest, suurematest põlvkondadest. Samas pärast 2050. aastat kasvab tänase madala sündimuse negatiivne mõju pensionidele kiiresti,” ütles Varblane.
Arenguseire Keskus toob uuringus välja, et demograafilistest teguritest mõjutab 2050. aasta perspektiivis tulevase esimese samba pensioni suurust eelkõige ränne.
Pensioni suurus ja ostujõud aastaks 2050
Uuring annab ülevaate, milliseks kujuneb 2050. aastal pensionile jäävate inimeste pensionide tase ja ostujõud ning kui tundlikud on need tulemused demograafiliste ja makromajanduslike eelduste suhtes.
Prognoositust väiksem rändesaldo ehk sisse- ja väljarände vahe vähendab esimese samba pensioni, kuna tööealisi inimesi ehk sotsiaalmaksu maksjaid on siis vähem. “Eurostat prognoosib, et keskmine rändesaldo on Eestis aastatel 2026–2050 ligikaudu 3000 inimest aastas. Kui peaks juhtuma, et rändesaldo jääb nulli, hakkab üksnes esimesele sambale tuginev pension olema põhiprognoosist umbes 5% võrra väiksem,” nentis Varblane.
Makromajanduslikest eeldustest mõjutab aga tulevasi pensione eelkõige tööjõu tootlikkuse kasvukiirus. Tootlikkuse prognoositust kiirem kasv kergitab pensione, kuid samal ajal süvendab lõhet keskmise palga suhtes.
Oluliseks teguriks on ka tööhõive kasv. Näiteks kui Eesti tööhõive määr tõuseks Euroopa Liidu riikide seas tippu, kasvaks esimese samba pension põhiprognoosiga võrreldes üle 4%.
Teise ja kolmanda sambaga liitunud inimeste tulevase pensioni suurust mõjutab olulisel määral ka kogumispensionide tootlikkus. Kui teise samba keskmine tootlus kasvab ja ühtlustub kolmanda samba ajaloolise keskmise tasemega, suureneb teisest sambast laekuv pensioniosa ligikaudu veerandi võrra.
Oluliselt suurendab tulevast pensioni ka hilisem pensionile siirdumine. Arenguseire Keskuse arvutused näitavad, et vaid kaks aastat hiljem pensionile minek suurendab pensioni keskmiselt 16–19%. Võrreldes olukorraga, kus töötatakse ja saadakse pensioni samaaegselt, muutub pensioni saamise edasilükkamine rahaliselt kasulikuks siiski pikema aja jooksul.
Arenguseire Keskuse põhiprognoosi kohaselt hakkab 2050. aastal pensionile siirduv inimene, kes on kogu tööelu jooksul teeninud keskmist palka, saama üksnes esimesele sambale toetudes netopensionina ligikaudu 2044 eurot kuus ning mediaanpalka teeninu 1901 eurot kuus. Teine sammas lisab pensionile juurde kuni kolmandiku.
Harjumuspärase tarbimistaseme säilitamine pärast pensionile jäämist eeldab ka kolmandasse sambasse investeerimist. Selleks peab keskmist palka teeniv inimene investeerima 5% enda brutopalgast ning mediaanpalga saaja 3%.
Uuring “Pensioni suurus ja ostujõud aastaks 2050” on osa Arenguseire Keskuse 2019. aasta uurimissuuna “Tuleviku eakate rahaline heaolu” järelseirest. Uurimissuund koondas olemasolevad uuringud ning selle tulemusena on valminud vanaduspõlve rahastamise stsenaariumid.
Viimased uudised
-
20.01 2026Majanduskomisjon kooskõlastas Arenguseire Keskuse 2026. aasta tegevuskava
Majanduskomisjon kooskõlastas Arenguseire Keskuse (ASK) tänavused uurimissuunad, mille hulgas on konkurentsivõime ja tootlikkuse kasvatamine, aga ka lähisuhtevägivalla mõju tööturul toimuvale.