Noored otsustamas: millega arvestada noorte otsustusõiguse arutelus?
Noorte otsustusvõime ja autonoomia kujunemine ei sõltu üksnes nende kognitiivsest küpsusest, vaid ka keskkonnast ja tugisüsteemist, milles otsuseid tehakse. Uuring rõhutab, et eapiiride ja piirangute üle arutledes tuleb keskenduda sellele, kuidas kujundada tingimused, mis aitavad noorel teha teadlikke, analüütilisi ja tulevikku toetavaid otsuseid ning arendada seejuures järk-järgult tema otsustusoskust.
Üldiselt on noortel (alates 16. eluaastast) olemas vajalikud kognitiivsed oskused, et saada hakkama ka keerukamate otsustega. Kuid tasub meeles pidada, et neid kallutavad otsustamisel mõned otsuse omadused ja otsuse tegemise vahetu kontekst rohkem kui täiskasvanuid. Uuringus käsitletud kontseptsiooni alusel loovad võimaluse noore toetamiseks ennekõike välised tegurid.
Noortele kehtivate eapiiride üle arutlemisel tasub ennekõike mõelda selle peale, kuidas noor konkreetses kontekstis parima autonoomse, analüütilise ja teda ka tulevikus teeniva otsuseni jõuaks. Piirangute rakendamisel tuleb arvestada, et piirates otsustamisega seoses noorte õigusi ja võimalusi, piirame ka nende kogemuste ja teadmiste kujunemist. Kogemused ja teadmised on läbimõeldud otsuste tegemisel aga kriitilise tähtsusega. Seega peaksime piirangute puhul mõtlema, kuidas noort täisikka (või piirangus rakendatud eapiirini) jõudmise teekonnal otsuste tegemiseks ette valmistada.
Kujundades sotsiaalseid norme ning kaasajastades ja täiendades kooliharidust ja õppekava, saame mõjutada noort ning teda ümbritsevaid lähedasi (sõpru, vanemaid), et aidata tal arendada ja rakendada otsustusvõimet. Ühiskondlike institutsioonide ja teenuste abil on sageli võimalik luua ka vahetu kontekst ehk võimalused, mis keeruliste ja elumuutvate otsuste puhul noore otsustusprotsessi ja otsuse rakendamist vajaduse korral toetaks (nt karjäärispetsialisti teenus, koolipsühholoogiga kohtumine, kohustuslik vestlus nõustajaga enne otsuse rakendamist, ettevõtlusõpe). Nii saab tagada, et noor kasutaks olulise otsuse tegemisel oma analüüsivõimet parimal viisil, ning pakkuda neutraalset pinda, veendumaks, et noorel on hetkeolukorrast selge ülevaade, ta teab oma valikuvariante ja oskab adekvaatselt hinnata otsuse tagajärgi. See võimaldab tagada, et tehtav otsus on noore autonoomne tahteavaldus.
Otsustusvõime arendamiseks on vaja seda turvalistes oludes harjutada. See tähendab, et peaksime noortele vanuse kasvades andma järk-järgult vastutusrikkamaid võimalusi ühiskonnas kaasa rääkida. Esmalt peaksime neil võimaldama teha sisukaid vähem keerulisi otsuseid, mis on nende jaoks isiklikult olulised. Selle tulemusena saavad noored vajaliku kogemuse ja teadmised, et hiljem juba keerulisemaid otsuseid teha. Noorte kaasamine ning neile erinevate otsuste tegemise võimaldamine on oluline nii noorte autonoomia kui ka demokraatia seisukohast. Selleks, et noored saaksid tulevikus teha sisukaid otsuseid, näiteks valimistel, tuleb anda neile võimalus, vajalikud teadmised ja oskused.
Uuringus käsitletakse otsustusvõimet mitmetahulise protsessina, mis kujuneb noore küpsedes konkreetses kontekstis. Uuringus antakse ülevaate olulistest arengulistest protsessidest ning peamistest sisemistest ja välimistest teguritest, mis otsustusvõime kujunemist ja rakendamist mõjutavad. Lisaks tuuakse esile peamised otsuse omadused, pakutakse välja võimalusi, kuidas erinevaid otsuseid ja neid puudutavaid eapiire kaaluda, ning antakse soovitusi, kuidas vajaduse korral noort toetada.