Arenguseire Keskuse tellimusel valmis liikuvusuuring, kus kasutati Kantar Emori Kompass2020 mahuka trendiuuringu andmeid selleks, et klasteranalüüsi abil luua Eesti elanikkonna liikuvusprofiilid, mis aitavad mõista inimeste suhtumist eri transpordiviisidesse, nende praegusi valikuid ja käitumist ning avatust muutustele.
- Eesti elanike liikuvust iseloomustab autokesksus: enam kui pool (54%) Eesti elanikkonnast kasutab enamasti autot sihtkohtadesse jõudmiseks, olles ise roolis või kaasreisija. Väga suurel osal (82%) Eesti peredest on ka vähemalt üks auto. Loodud persoonad tõidpeamiste auto eelistamise põhjustena välja mugavuse, paindlikkuse, sõltumatuse ühistranspordi aegadest ja marsruutidest, aga ka muude võimaluste puudumise – seda ennekõike maapiirkondades, kus bussiliiklus on hõre või sobimatute trajektooridega, mistõttu inimene näeb autot ainuvõimaliku viisina, kuidas oma kodukülast liikuma saada. Ühistranspordi kasutamise barjäärina tõid veendunud autokasutajad ka seda välja, et neile ei meeldi ühistranspordi ülerahvastatus ja ühistransport ei ole alati nii puhas, kui võiks olla.
- Kuigi maailmatrendid näitavad (koroonaeelsetel andmetel) järgneva 10 aasta perspektiivis pigem isikliku sõiduauto kasutamise langust (eriti tugev on see trend Euroopas laiemalt), siis Eestis ei saa veel autostumise pidurdumisest rääkida. Lähima 12 kuu jooksul plaanib uue auto ostu 8% ning kasutatud sõiduauto ostu 13% leibkondadest Kompass2020 andmetel. Auto ostmisel on eestimaalased üsnagi pragmaatilised: 60% vastanutest toob olulise tegurina välja auto mõistliku kütusekulu, 48% jaoks on tähtis sobiv hinnaklass.
- Vaatamata sellele, et enamik näeb end viie aasta perspektiivis kasutamas sisepõlemismootoriga autot (74%), siis on elanikkonnas näha ka avatust n-ö rohelisematele alternatiividele – 51% võiks järgmise viie aasta jooksul kasutada hübriidmootoriga autot, 34% elektriautot ning 30% gaasiautot. Intervjueeritud persoonad, kes eelistaksid meelsamini alternatiivse kütusetüübiga autosid tulevikus, Kantar Emor „Kompass 2020“ ütlesid, et praegu on nende silmis peamine takistus elektri-, gaasi- või hübriidauto ostmisel nende autode kõrge hind ning väike või olematu valik järelturul. Ilmselt jääb siin määravaks auto hind ning see, kui suur saab olema reaalne igakuine sääst kütusekuludelt.
- Linna ühistransporti kasutab tööpäevadel enamasti või aeg-ajalt 34% ning maakonna ühistransporti 26% Eesti elanikkonnast. Ühistransporti kasutaks enam ja seaks sellele kõrgemaid nõudmisi need, kes juba praegu liiguvad valdavalt ühistranspordiga või jalgsi. Keskmisest avatumad on ühistranspordi suhtes noored (vanuses 15–24 eluaastat) ning Tallinna, Põhja-Eesti ja Tartu piirkonna elanikud, seda eeldusel, et ühistranspordi pakkumisel tehakse neile olulisi muudatusi.
- Inimesed, kelle peamine liikumisviis on isiklik sõiduauto (juhina), on keskmisest vähem avatud muutustele ja erinevad võimalikud ühistranspordi kasutamist soosivad tegurid (nt sobivad liinid, kiirus, puhtus jne) mõjutaksid neid vähem.
- Ka jalgrattaga sõitmine kuulub viiendiku Eesti inimeste jaoks enamasti või aeg-ajalt kasutatavate transpordiviiside hulka, kuigi persoonad, kelle üks või peamine liikumisviis oli jalgratas, möönsid, et Eesti suurlinnad on valdavalt veel väga kaugel jalgrattasõbralikust linnaruumi korraldusest. Intervjueeritavad ütlesid, et eraldi jalgrattarajad aitaksid liiklemist ohutumaks muuta ja võiks tuua jalgratast eelistama ka neid, kellele meeldib jalgrattaga sõita, kuid kes tunnevad end praegu linnas liigeldes ebaturvaliselt. Samuti rõhutasid intervjueeritud, et tõukerattad võiksid olla heaks alternatiiviks, kuid praegu on tõukerattaid puudutav seadusandlus väga napp ning puudub ühtne arusaam, kus ja kuidas nendega sõita ning kuhu neid parkida.
- Ülemaailmsed trendiuuringud näitavad, et järgmise kümne aasta jooksul kasvab liikumisviisides nii jalgrattaga sõitmise, jalgsi käimise kui ka ühistranspordi kasutamise osakaal (koroonaeelsed andmed). Sealjuures rõhutatakse, et käitumise muutumise eelduseks on linnaruumi arendamine selliselt, et see toetaks inimeste n-ö rohelisemaid valikuid (jalgrattateed, autovabad ja ainult jalakäijatele ja/või jalgratturitele mõeldud tsoonid jne).
- Sarnaselt võib ka Eesti puhul märgata positiivseid ilminguid keskkonnasõbralike liikumisviiside suunas – järgmise viie aasta perspektiivis näeb 66% Eesti elanikest end kasutamas ühistransporti, 57% jalgratast (sh elektrilist jalgratast) ning 22% tõukeratast (sh elektrilist tõukeratast).
- Koroonakriisil oli tugev mõju liikuvusele, nagu on näidanud nii Eesti kui ka muu maailma andmed: eriti kriisi keskmes kevadel erinesid liikuvusandmed tavapärasest kardinaalselt. Kaugemaleulatuva mõju osas kardetakse, et viiruskriis andis autostumisele hoogu juurde, sest näiteks G7 riikide suurlinnade elanikest ligi kolmandik näeb end kasutamas ühistransporti vähem ja autot rohkem kui enne viiruskriisi. Londoni, Itaalia ja Jaapani suurlinnade elanikest 40% kasutaksid autot rohkem ka viiruspiirangute kadumisel.
- Koroonakriis andis küll tagasilöögi ühistranspordi kasutamisele ja viidatakse ohule, et viiruskriis soodustab autostumist, kuid teisalt kasvas inimeste avatus jalgrattaga või jalgsi liikumise suhtes – mõlemaid liikumisviise harrastavad maailma suurlinnade elanikud enda arvates lähitulevikus rohkem kui enne viiruskriisi. Seega on viiruskriis ühtaegu nii ohutegur autostumise võimendamiseks, aga ka soosiv tegur jalgsi käimise ja jalgrattaga sõitmise suhtes. Viimane eeldab, et infrastruktuur ja linnade poliitikad roheliste liikumisviiside soosimiseks toetavad neid valikuid.
Raportiga seotud uudised
-
16.05 2021Transpordisaastet saab vähendada suuremates linnades
Eesti transpordisüsteem on väga autokeskne ja järgmiste kümnendite peamiseks väljakutseks on sõiduautodega seotud keskkonnamõjude vähendamine. Arenguseire Keskuse tellitud uuringust „Eesti elanike liikuvusprofiilid“ selgub, et vähemalt viiendik linnaelanikest oleks valmis asendama isikliku sõiduauto kasutamise mõne säästvama liikumisviisiga.