Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda Andres Võrk
Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituutdi analüütik
Andres Võrk on Tartu Ülikooli IT mõju-uuringute keskuse (CITIS) analüütik alates 2016. aastast, kus ta tegeleb avaliku sektori registriandmete analüüsimisega. Ta õpetab Tartu Ülikoolis ökonomeetriat ja poliitikameetmete mõju hindamise meetodeid. Aastatel 2002–2016 oli ta Praxise töö- ja sotsiaalpoliitika analüütik. Ta on Eesti Panga juures tegutseva eelarvenõukogu liige ja Sotsiaalministeeriumi juures tegutseva võrdsete võimaluste nõukoja liige. /Uuendatud 03.12.2018
Seotud uudised
-
11.01 2021Kuidas tervishoiu rahaallikad mõjutavad ebavõrdsust?
Eesti kulud tervishoiule olid 2019. aastal 1,89 miljardit eurot, millest ligi veerand on patsientide omaosalus. Omaosaluse kaudu maksavad tervishoiu eest suhteliselt enam madalama sissetulekuga inimesed, selgub Arenguseire Keskuse raportist „Tervishoiu rahastamise ebavõrdsus ja omaosaluse mõju vaesusele“.
Seotud raportid
Seotud videod
Andres Võrk (Tartu Ülikool) rääkis konverentsil „Mida ütleb majanduse väljavaadete kohta Eesti ettevõtete DNA?” vastvalminud uuringu põhjal Eesti ettevõtete paiknemisest lokaalsetes ja globaalsetes väärtusahelates.
Mari Rell (ASK) tutvustas Eesti tootlikkuse stsenaariumeid 15 aasta perspektiivis.
Arenguseire Keskuse ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi korraldasid 20. novembril 2018 konverentsi „Mida ütleb majanduse väljavaadete kohta Eesti ettevõtete DNA?”. Konverentsil tutvustati esmakordselt Eesti tootlikkuse arengustsenaariume aastaks 2035 ning esitleti Tartu Ülikooli teadlaste tehtud uurimistööd „Eesti ettevõtete osalemine globaalsetes ja lokaalsetes väärtusahelates“, mis on esimene sissevaade Eesti ettevõtete n-ö DNAsse.
Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi analüütik Andres Võrk rääkis konverentsil Eesti ettevõtete positsioonist lokaalsetes ja globaalsetes väärtusahelates.
Seotud üritused
Arenguseire Keskuse 2020. aastal avaldatud raportis “Eesti tervishoiu tulevik. Stsenaariumid aastani 2035” leiti, et aastaks 2035 on tervisekassa eelarve 900 miljoni euroga defitsiidis. Kaks viimast suuremat rahastusmuudatust leidsid aset 2017. ja 2020. aastal – hakati sotsiaalmaksu maksma ka mittetöötavate pensionäride eest ja otsustati tähtajaline lisarahastus koroonakriisiga toimetulekuks. Juba 2025. aastal jõuab aga eelarve defitsiiti, sest kaob tähtajaline lisarahastus.
Arenguseire Keskus korraldas koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga konverentsi „Mida ütleb majanduse väljavaadete kohta Eesti ettevõtete DNA?”, kus tutvustati esmakordselt tootlikkuse uurimissuuna tulemusena valminud tootlikkuse arengustsenaariume ning esitleti Tartu Ülikooli teadlaste tehtud uurimistöö „Eesti ettevõtete osalemine globaalsetes ja lokaalsetes väärtusahelates“ tulemusi, mis on esimene sissevaade Eesti ettevõtete n-ö DNAsse.
Konverentsil ettekandmisele tulnud uurimistööd on tehtud Arenguseire Keskuse kolme uurimissuuna – tootlikkus, (e-)valitsemine ja tööturg – raames. Konverentsil tutvustati esmakordselt (e-)valitsemise tuleviku uuringu lõpptulemusi.