Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda Laur Kanger, PhD
Tartu Ülikooli tehnoloogiauuringute kaasprofessor ning Sussexi Ülikooli siirdeuuringute teadur
Laur Kanger on Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi tehnoloogiauuringute kaasprofessor ning Sussexi Ülikooli siirdeuuringute teadur. Tema teadustöö keskendub sellele, kuidas toimuvad pöördelised nihked sotsio-tehniliste süsteemide toimeloogikas ning kuidas neid hõlbustada. Nii on ta uurinud kasutajate rolli siiretes, poliitilisi sekkumisi süsteemiinnovatsiooni kiirendamiseks, energiaõiglust ja masstootmise kujunemist. Laur on ka üks Suurte Siirete (Deep Transitions) teooria loojatest – raamistik, mis mõtestab tööstusühiskonna teket, küpsemist ja kriisi läbi sotsio-tehniliste süsteemide 250-aastase koosarengu. /15.05.2023
Seotud uudised
-
18.07 2023Pikksilm: Eesti energia- ja liikuvussüsteemide tulevikunägemused. Mida eksperdid tahavad?
Eesti energia- ja liikuvusekspertide seas valitseb üksmeel selliste rohepöörde meetmete osas, mis on olemasolevaid süsteeme lihviva loomuga, kuid laiemateks muutusteks on need ebapiisavad. Pöördelisemate meetmete rakendamine on märksa vastuolulisem teema, kirjutab Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi tehnoloogiauuringute kaasprofessor ning Sussexi Ülikooli siirdeuuringute teadur Laur Kanger Arenguseire Keskuse trendiraportis Pikksilm.
Seotud üritused
Rohepöördele laia ühiskondliku toetuse kindlustamine on suur väljakutse nii Eestis kui mujal maailmas. Rohepööret nähakse ebavõrdsuse suurendaja, hinnataseme kergitaja ning konkurentsivõime langetajana. Teisalt kiirendab rohepööre tehnoloogilist arengut ja toob globaalsel turul kaasa suuri majanduslikke võimalusi. Kes võidavad rohepöörde tulemusel ning kes jäävad kaotajateks? Kuidas teha nii, et keegi ei kaotaks?
Energiatootmise kõrval on Eesti teiseks murelapseks inimeste liikuvusega seotud transpordisüsteem, mida iseloomustab autost sõltuvuse kasv ja kasvuhoonegaaside heite stabiilselt kõrge tase. Kuidas peaks liikuvussüsteem muutuma, et see võimaldaks keskkonnal säilida, inimestel liikuda ning majandusel areneda?
Seotud Pikksilma artiklid
Eesti energia- ja liikuvusekspertide seas valitseb üksmeel selliste rohepöörde meetmete osas, mis on olemasolevaid süsteeme lihviva loomuga, kuid laiemateks muutusteks on need tõenäoliselt ebapiisavad, näiteks linnahaljastus või turismisektori arendamine Ida-Virumaal. Pöördelisemate meetmete rakendamine, näiteks keskkonnakulude kombineeritud maksustamine, on aga märksa vastuolulisem teema, kirjutab Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi tehnoloogiauuringute kaasprofessor ning Sussexi Ülikooli siirdeuuringute teadur Laur Kanger.