Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda Erik Terk, PhD
Tallinna Ülikooli strateegilise juhtimise ja tuleviku-uuringute emeriitprofessor
Erik Terk on Tallinna Ülikooli strateegilise juhtimise ja tuleviku-uuringute emeriitprofessor ning sama ülikooli rahvusvaheliste suhete ja tulevikuseire uurimissuuna projektijuht. Erik Terk on üks tuleviku-uuringute käivitajaid Eestis, ta juhtis pikka aega iseseisvat uurimiskeskust, Eesti Tuleviku-uuringute Instituuti. Pikka aega oli Erik Terk Austrias asuva Rahvusvahelise Rakenduslike Süsteemuuringute Instituudi Nõukogu liige, ta on ajakirja European Planning Studies toimetuskolleegiumi liige. Arenguseire Keskust konsulteerib ta eelkõige tulevikustsenaariumide koostamise ja kasutamise metodoloogiliste küsimuste ja geoökonoomilise problemaatika osas. /Uuendatud 26.10.2023
Seotud uudised
-
09.07 2024Pikksilm: Põhja-lõunasuunaline kaubavedu – kasutagem potentsiaali!
Idatransiidi äralangemise järel ei tohiks Eesti piirduda vaid kohalike vedude teenindamisega, kuna väikese turumahu tõttu muutuksid transporditeenused kehvemaks ja kallimaks, kirjutab Tallinna Ülikooli professor Erik Terk Arenguseire Keskuse väljaandes “Pikksilm“.
Seotud raportid
Seotud Pikksilma artiklid
Eesti põllumajanduse tulevikku kujundavad rahvusvahelise kaubanduse reeglite ja võimaluste muutumine, vajadus kindlustada toidujulgeolek ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) toetused ja piirangud, milles üha olulisemal kohal on kliima- ja keskkonnahoid. Täiendavalt mõjutab sektorit biotehnoloogia areng, mille viljadest osasaamine eeldab algatusvõimelist tegutsemist. Oluline on mõista, millised uued võimalused võivad nende tegurite koosmõjul kujuneda ning kuidas olla valmis neid võimalusi kasutama, kirjutab Tallinna Ülikooli emeriitprofessor ja projektijuht Erik Terk.
Idatransiidi äralangemise järel ei tohiks Eesti piirduda vaid kohalike vedude teenindamisega, kuna väikese turumahu tõttu muutuksid transporditeenused kehvemaks ja kallimaks, kirjutab Tallinna Ülikooli professor Erik Terk. Vaja on pingutada põhja-lõunasuunalise transiidi kasvu nimel, kus leidub mitmeid võimalusi juba enne Rail Balticu valmimist.