Uudis

Riigikogu majanduskomisjon sai teisipäevasel istungil ülevaate arenguseire keskuse (ASK) eelmise aasta uuringutest ja andis heakskiidu käesoleva aasta tegevuskavale, milles keskendutakse tulevikule viie nurga alt.

Eesti maakoolide tulevik sõltub eelkõige kohalike avalike teenuste tervikvaatest ning õpetajakoolituse kättesaadavusest maapiirkondades, toob Arenguseire Keskus välja värskes lühiraportis “Õpetajate järelkasvu tulevik: maakoolide õpetajad aastal 2040”.

Tallinna ja Tartu koolide õppekvaliteet ja õpetajate järelkasvu probleemi lahendus sõltuvad eelkõige õpetajate töökoormuse leevendamisest ja õpetajaameti konkurentsivõimest suurimate linnade tööturul, kirjutab Arenguseire Keskus lühiraportis “Õpetajate järelkasvu tulevik: Tallinna ja Tartu koolide õpetajad aastal 2040”.

Selle aasta detsembris uuringufirma Kantar Emor poolt läbi viidud küsitlusuuringu tulemused näitasid, et Arenguseire Keskuse spontaanne tuntus on võrreldes 2022. aastaga kasvanud 20,1 protsendilt 32 protsendini ehk keskusest on kuulnud pea iga kolmas Eesti elanik.

Eesti koolivõrgu korrastamine on paratamatu, ent see ei pea alati tähendama väikekoolide sulgemist, selgub täna avaldatavast Arenguseire Keskuse raportist „Õpetajate järelkasvu tulevik. Trendid ja stsenaariumid aastani 2040”.

Õpetajate tulevikuvajadust Eesti koolides mõjutavad erinevad muutujad alates õpilaste arvust kuni haridustehnoloogia rakendamiseni. Erinevate tegurite mõju mõistmiseks on Arenguseire Keskus loonud õpetajate vajaduse kalkulaatori.

Arenguseire Keskus tutvustas raportit “Õpetajate järelkasvu tulevik”, mis annab ülevaate Eesti koolivõrgu ning õpetajate järelkasvu tulevikuväljavaadetest ja väljakutsetest.

Elektrienergia tootmiseks ühistutesse koondunud kodumajapidamised saavad tulevikus katta olulise osa enda tarbitavast elektrienergiast, mis vähendab majapidamiste kulusid ja suurendab varustuskindlust, kirjutab Arenguseire Keskus värskes lühiraportis “Energiaühistute kujunemise väljavaated Eestis”.

2040. aastal on Eestis kooliealisi lapsi ligikaudu kümme protsenti tänasest vähem, aga Tallinna ja Tartu linnapiirkondades on neid arvatavasti praegusest hoopis rohkem. Tavaliseks on saanud õppekeelest erinev kodune keel, hariduslikud erivajadused ja perede väga erinev sotsiaalmajanduslik taust. Õpetajatel on tulnud kohaneda sellega, et õpilased kasutavad kodutöödes tehisaru abi. Eesti koolides on kõrvuti töötamas viis õpetajate generatsiooni, igaüks oma väärtuste ja ootustega nii töökeskkonnale, tööhüvedele kui ka karjäärimudelile.

Eesti põhikoolide tõhusust mõjutavad enim perede sotsiaalmajanduslik taust ning kooli suurus, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist “Eesti põhikoolide tõhusus ja seda kujundavad tegurid”.